Ligi kaks kuud oleme vaadanud kaadreid sõjast, kuid sellegipoolest on meil raske ette kujutada kõiki selle õudusi. Olles sügavalt lõimunud digimaailma ja e-teenustega oleme vaid ebamääraselt kursis, milliste probleemidega puutuvad kokku Eestisse jõudnud põgenikud, kirjutab
Äripäevas turundusspetsialist ja vabatahtlik Aleksandra Averjanova, kes aitab Ukraina põgenikke vastu võtta Narva piiril ja Tallinna bussijaamas.
- Aleksandra Averjanova. Foto: Erakogu
Eesti on Venemaa sissetungi esimestest päevadest peale deklareerinud täielikku solidaarsust Ukrainaga, tehes suurejoonelisi žeste, alustades värvikaid aktsioone ja pidades valjuhäälseid kõnesid. Kuid samal ajal jäävad arenenud Euroopa riigis tähelepanuta sadade inimeste saatused, kes pääsesid sõjapõrgust, kuid põrkuvad kokku tõsiste raskustega meie nina all.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Vene sõdurid rüüstanud sealseid elanikke ja saatnud sõjasaaki tagasi oma kodumaale, vahendab Meduza.
Julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul ei ole Venemaa valmis pikaaegselt sõdima ning laial rindel saab tema sõnul sõda läbi jaanipäevaks.
Kuigi Ukrainat on nimetatud Euroopa viljaaidaks, on ta Eesti jaoks pigem sepikoda.
"Ema, vaata, mis üks tädi mulle andis," jooksis üks silma järgi seitsme-kaheksaaastane ukraina tüdrukuke keset L. Koidula tänavat seisva ema juurde ja ulatas talle kaks kahekümneeurost rahatähte, mis kramplikult peos hoidmisest omajagu kortsunud olid.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.