Aimar Ventsel: kaasaegsel Venemaal pole Ukrainat olemas. Meid samuti mitte
See ülbus, millega Venemaal mõnitatakse Ukrainat või ka Eestit, on seotud siira usuga, et rahvad tahavad Vene lävele tagasi roomata ja andeks paluda, kirjutab etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
24. august pälvis Euroopas ja ka ookeanitagustes lääneriikides päris palju tähelepanu – see oli Ukraina iseseisvuspäev ja teiseks tähistas poole aasta möödumist sõja algusest. Ukrainas oodati sel päeval Venemaa lauspommitamist.
„Venelastel pole vahet, kas elada vaeselt või mitte“ on suur rahvuslik müüt, mida ebakindlas majanduslikus olukorras – sanktsioonid, ebakindel tööturg, kõikuvad palgad ja rubla kurss – kasutatakse Venemaal massiliselt pigem enese julgustamiseks, kirjutab etnoloogiadoktor Aimar Ventsel Äripäeva essees.
Me oleme Ukrainas puhkenud sõjaga harjumas. Nõnda nagu me harjume viletsusega, vaesusega, külmaga, näljaga… Sest me ei saa seda kõike muuta, kirjutab Rakvere linnavolikogu EKRE fraktsiooni liige Aarne Mäe.
Ukraina sõja taustal on arenemas üks teine protsess. Teoks on saamas Venemaa (loe Putini režiimi) teadlik otsus lõigata läbi - nii palju kui võimalik - majanduslikke suhteid Läänega, eelkõige tehnoloogilise sõltuvusega seotuid, ning vähendada seeläbi võimalusi survestada oma geopoliitiliste ambitsioonide realiseerimist, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Äripäevas ilmuvas majandusblogis.
Kuigi Putin suudab pidada kurnamissõda veel kuni aasta, töötab aeg üha enam tema vastu, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Äripäevas ilmunud sõjablogi postituses.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.