Andres Kaarmann: Eesti haridus vajab lisa- ja laenuraha asemel tõsist raputamist
Enne kui me hakkama haridusse lisa- ja isegi laenuraha pumpama, peame kriitilise pilguga üle vaatama tänased hariduskulud ning hindama, kui eesmärgipäraselt on iga euro kulutatud, kirjutab endine haridusministri nõunik Andres Kaarmann.
Kas Eesti haridussüsteem teenib meie ühiskonna huve ja hingab meie majanduse arenguga ühega ühes rütmis? Kas meie kutse- ja kõrgkoolid toovad tööjõuturule piisavate oskuste ja teadmistega ning reaalsete ootustega töövõtjaid? Miks jätkavad Eesti kõrgkoolid „ületootmist“ ning kutsekoolid jälle „alatootmist“? Või kust leida meelekindlust seismaks selle eest, et Eesti koolikorraldus käiks ajaga kaasas?
Väikese palga ja ülekoormuse tõttu on ligi 60% Eesti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning tervelt 92% on kogenud läbipõlemist, selgus Eesti Haridustöötajate Liidu tehtud uuringust.
Ehkki riigigümnaasiumite arv on viimase kümne aastaga mitmekordistunud ja gümnaasiumite üldarv vähenenud, jääb saavutatu ministeeriumi eesmärkidest gümnaasiumivõrgu korrastamisel üsna kaugele. Koolivõrgu edasiseks korrastamiseks on vaja koolipidajate ühist arusaama selle kohta, mis kriteeriumid on gümnaasiumide sulgemise või jätkamise aluseks, leidis Riigikontroll täna avaldatud aruandes.
Mõõk oli pidevalt pea kohal ning osa inimesi üritas mind suruda neile sobivatesse raamidesse, ütles 35 aastat Tapa kooli juhtinud Elmu Koppelmann, kes otsustas kevadel ametist lahkuda.
Õpetaja ameti populaarsemaks muutmiseks tuleb kõige korraldusliku poole juures tõsta palka. Tõsta nii, et silma hakkab, soovitas Äripäev oma eilses juhtkirjas.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.