Poliitiliste ja ärihuvide risttulle sattunud hoiu-laenuühistute (HLÜ) täiendav reguleerimine on nüüdseks vältimatu, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

- Masendavalt kurb on vaadata saalitäit hoiu-laenuühistu Eesti Areng võlausaldajaid, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. Foto: Andras Kralla
“Kuule, sa ühikasse raamaturiiulit tahad?” küsis kunagi üks õpingukaaslane, kes sattus peale mingi põhja läinud panga kontorimööbli jagamisele. Oli 1990. aastate algus, mil võis jääda mulje, et igaüks, kel vähegi nupp nokkis, asutas panga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Georg* ei hinganud enam. Abikaasa Anna oli jätnud mehe tööd tegema ja ise voodisse läinud, kui kuulis järsku Georgi töötoast tugevat põntsatust. Mehe keha lamas põrandal.
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Kohus kuulutas välja kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu hoiu-laenuühistu pankroti. Ettevõtte siseellu süüvinud pankrotihaldur Martin Krupp kahtlustab juhtimisviga.
Viimastel aastatel Soomes lasteaiakasvataja tööd teinud Tiia Paist leidis tee tagasi kodumaale ja rajab nüüd laenuühistu abil maakodu Koila pritsikuuri, mille uksed avab ta ka avalikkusele.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.