Donald Trump paljastas oma Euroopa poliitika

Äripäeva ajakirjaniku Indrek Lepiku igal nädalal ilmuv oluliste välisuudiste kommenteeritud ülevaade “Globaalne briifing” aitab sul maailmapoliitika olulisemate arengutega kursis olla. Värskendatud briifing ilmub nüüd ja edaspidi teisipäeviti ning seda saavad lugeda ka Lääne-Virumaa Uudiste tellijad.

Alanud nädal on julgeolekuteemade päralt. USA rahvasaadikud otsustavad Ukraina abipaketi üle ning kokku tulevad nii poolesajast Ukraina toetajast koosnev Ramsteini grupp kui ka euroliidu kaitseministrid. Nädala lõpetab maailma suurim ja olulisim julgeolekufoorum Münchenis.

Kaks aastat tagasi, viis päeva enne sõja algust lausus Münchenis Volodõmõr Zelenskõi: “[Abi Ukrainale] pole üllas žest, mille eest Ukraina peab sügavalt kummardama. See on teie panus Euroopa ja maailma julgeolekusse.”

724 päeva hiljem on taas õhus see sama küsimus. Euroopa lohistab jalgu ja reaalsustaju säilitanud USA senaatorid-kongresmenid – püüavad nad, kuidas püüavad – ei suuda oma kolleege veenda, et Ukraina sõja allutamisel sisepoliitilisele kemplusele on tõsised tagajärjed.

Teosammul Ukraina 60 miljardi suunas. USA senatis liigub demokraatide ja kriitilise hulga vabariiklaste abil edasi Ukraina (ning Iisraeli ja Taiwani) abipakett, mille üle toimub lõplik hääletus hiljemalt homme. Eelnõu järgmine peatuspaik on esindajatekojas. Selle vabariiklasest spiiker Mike Johnson ütles, et ei kavatse eelnõu menetlusse võtta. Olgugi et demokraatidel on võimalus eelnõu suurde saali hääletuseks ka jõuga suruda, saab see seaduseks ikka üksnes enamuse toetusel — ja see on olemas vaid vabariiklastel. Valimisaastal peavad opositsioonipoliitikud hoolega kaaluma: Ukraina toetamine tähendab MAGA-aktivistide raevu.