Vallbaum: me tahame ja suudame ise otsustada

“Täna tähistame uhkuse ja rõõmuga Eesti Vabariigi aastapäeva. See on päev, mil meenutame meie rahva ajalugu, vastupanu ja saavutusi ning täname neid, kes on panustanud meie riigi arengusse.

Kui vaatame tagasi möödunud aastatele, näeme mitmeid väljakutseid, millega oleme silmitsi seisnud. Oleme tugevamad tänu nendele väljakutsetele, sest need on kujundanud meie vastupidavust ja ühtsustunnet.

Eesti on alati olnud maa, kus väärtustatakse vabadust ja iseseisvust. Oleme kogenud nii rõõmu kui ka valu, kuid meie pühendumus demokraatiale, inimõigustele ja õiglusele on jäänud kindlaks.“

Need on sõnad, mille lõi mulle tehisintellekt ChatGPT märksõnade peale: “Tee Eesti Vabariigi aastapäeva kõne”. Kui ma palusin programmil sama teha ka Läti Vabariigi kohta, sain vastuseks peaaegu samasuguse teksti, kus Eesti asemel oli Läti.

Ometi me peame end erinevaks. Erinevaks lätlastest, leedukatest, ükskõik millistest teistest rahvastest. Vähe sellest, me peame end ka virulastena pisut erinevateks lõuna-eestlastest, setodest, võrokatest, mulkidest või kihnlastest ja harjumaalastest. Meid kujundab meie piirkond, asupaik, ajalugu, mere lähedus, meie juured, esivanemad, kõnepruuk ja meie tahe. Tahe olla omamoodi ja enda moodi.

See on väärtus, mis aina ühtlustuvamas maailmas muutub üha olulisemaks. Mõelda isemoodi, lahendada olukordi tulenevalt sellest, millised on meie harjumused, eelmiste põlvkondade väljatöötatud lahendused, sobilikud mehhanismid meie natuurile ja asupaigale. Ja see on väärtus, mida hindavad ka külalised, kes soovivad näha ehedust, paigale omast eripära ning seda nii elukorralduses, arhitektuuris, keskkonna kujundamises kui ka inimestes, karakterites, mõttemallides ja meie olemuses. Turistid ja väliskülastajad toovad igasse piirkonda aga liikumist, aktiivsust, elavdavad majandust, tugevdavad meie ettevõtlust ning loovad ka võrdluspinnase eristumiseks ja oma identiteedi tugevdamiseks. Oleme teiste omavalitsuste ja turismiorganisatsioonidega välja töötamas arengustrateegiat, et Lääne-Virumaad ühtsemalt esitleda ja turundada.

Ühtsust eeldab ka meie julgeolekuolukord. Maailm on ebastabiilsem ja etteaimamatum kui kunagi varem. Mitte keegi ei taha, et mustad stsenaariumid realiseeruksid, aga me teame, et tark on nendeks valmistuda. Meie maastik, varjendite asupaigad, uute ehitiste kavandamine raputustele vastupidavamaks ja maa-aluste varjendite loomine, meie kaadri väljaõpe ja igakülgne piirkonna tundmine ning kodanike teavitamine ja arendamine on vähim, mida teha saame. Hindan kõrgelt meie piirkonna kaitseliidu ja vabatahtlike professionaalsust ja panust rahva ja riigi kaitsesse ja selleks valmistumisesse. Samamoodi ka meie päästjate panust juba tekkinud ohu korral kiiresti ja tõhusalt sekkuda ning kriitilised olukorrad lahendada.

Ka energeetiline sõltumatus on meie julgeoleku oluline osa. Nii samamoodi ka meie toimetuleku oluline osa. Alles nägime, kuidas meist sõltumatud tegurid viivad vaid ühte tüüpi energiakandjate hinnad kõrgustesse, mis omakorda viis koondamisteni, ettevõtete sulgemiste ja pankrottideni. Eesti Energia kasumid saavutasid rekordeid, kuid majandus tervikuna kukkus. Üksikisikute puhul viis see valikuteni, kas üldse ja kui tihti ning millisel kellaajal pesumasin või veekeetja vooluvõrku lükata ning kas külmkappi talvisel ajal üldse kasutada. Selline olukord on vastuolus põhiseadusliku inimväärikuse printsiibiga, kus inimväärsed elutingimused on üheks põhielemendiks.

Kitsale ringkonnale on monopoolses seisundis energiaettevõtete edu küll kasulik, kuid rahvuslikult mitte. Mõistan lobitööd ja vastuseisu tuumaenergeetikale, kuid kriitiline ja propagandavaba suhtumine viib järelduseni, et meil on vaja alternatiive ning ainult looduslikult taastuvad tuul, päike ja hüdroenergia saavad olla täiendavateks, kuid mitte põhiallikateks. Oleme liiga palju sõltuvad loodusjõududest ning tuult, päikest ega aastaringset suve me tellida ei saa.

“Ei hõbedat, kulda leidu me maal, kuid viljakandvat mulda on küllalt igal pool” on baltisaksa päritolu eesti kirkikuõpetaja ja kirjamehe Martin Körberi sõnad, mis on meile kõigile armsaks ja omaks saanud. Need sõnad on kirjutatud üle-eelmisel sajandil. Ajal, mil maaharimine oli meie rahva põhitegevuseks. Tänapäeval kuulume me Euroopa Liitu ja konkureerime ühisturul teiste riikide ja niinimetatud vanade liidu riikide dotatsioonidega, mistõttu on põllumajandus kui ettevõtluse liik vaid väheste privileeg. Ja ka võitlus. Pidev võitlus teiste riikidega ühtsete tingimuste eest. Mistõttu viljarikkad mullad ei anna meile kuigi suurt eelist.

Ajal, mil Körber neid sõnu kirjutas, ei olnud ka tehnika areng ega teadus jõudnud nii sügavale maapinda, et tuvastada meie maapõues leiduvaid muldmetalle ning nende hulgas ka kulda. Praeguseks on teadlased Eesti Geoloogiateenistusest kindlaks teinud, et sügaval maapõues on nii kulda, aga esialgsetel andmetel ka umbes pool miljardit tonni rauamaaki ja harudlasi muldmetalle koos fosforiidiga, millel võib olla meie majandusele suur potentsiaal. Me ei peaks kartma uuringuid ja meie aluskorras asuva väljaselgitamist. Kui fosforiit on emotsionaalselt laetud teema, siis uuringutest on selgunud, et meil on ka kõrgemargilist lubjakivi, mis täidaks paarikümne aasta Virumaa ja Harjumaa tarbimisvajaduse. Ärgem peljakem uuringuid, mis toovad selgust ja teadmisi, kartkem propagandat ja kitsaste rühmade lobitööd.

Tulles tagasi ChatGPT juurde, mis aitab luua kõnesid, lahendada matemaatika ülesandeid, koostada referaate ning soovitada koogi- ja õhtusöögiretsepte, siis esmapilgul paistab see tõhusa abivahendina. On palju kõneldud sellest, kuidas tehisintellekt on uus revolutsioon ja muudab meie tulevikku kardinaalselt. Igale küsimusele kiirvastused, diplomaatiliselt sobilikud tekstid ja etteantud lahendused võivad küll elu lihtsustada, kuid kuidas kujundab tehisintellekti kasutamine nooremate põlvkondade mõtteviisi, kriitilist suhtumist, julgust ise otsustada ja enda valikuid usaldada on etteennustamatu. Kas see algoritm näitab ette ka valupunktid ja kriitika, erinevad positsioonid ja ideoloogilised erisused, on kaheldav.

Elu aga seisnebki erinevates vaadetes, seisukohtades, erinevate faktide ja argumentide kaalumises ning alles seejärel enda seisukoha kujundamises. Etteantud vastused valikute piiratuses analüütilist mõtlemist ei arenda. Kuid olen veendnud, et meie tubli õpetajaskond oskab tehisintellektis kätkevaid ohtusid ja võimalusi hinnata ning suunata või vältida selle vahendi kasutamist meie järelkasvu peal.

Maailm on tõestanud, et elu on muutumises ja ebastabiilne. Vaba riik tähendab pidevat tõestust, et oleme rahvas, kes tahab ja suudab ise otsustada, ise olla, ise mõelda ja ise oma elu korraldada. See tähendab ka enda väärtustamist ja soovi säilitada omanäolisus ning mitte püüelda ühetaolisusele. Virumaa on virulaste hoida.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!