See igavene kultuur: kus teha, mida teha, kellele teha, kes teeb ja mille eest?

Nõukogude aja lõpus jäi suur kultuurikeskus tänase AQVA parkimisplatsi kohale ehitamata, sest varjanuks vaadet kirikule. „Kultuur südamesse“ koos oma keskväljaku kuubiga jäi paar valimistsüklit tagasi tühjaks lubaduseks, ajutine mullavall laiutab kesklinnas edasi. Aga tühja kõigest - nüüd saab Rakvere juba teise pompoosse kultuurirajatise lühikese aja järel.

Samas koguneb mingi osa linna arvajatest iga mõne aasta tagant kokku, et arutleda selle üle, kuidas edendada kultuurielu, milline on linna identiteet, kuidas siia külalisi meelitada…

Nõnda juba aastakümneid. Kuigi suurema osa linnakodanikest jätab see kõik külmaks. Tööle-koju kõrval on siin trenn ja/või kärakas need, mis ajavad vabal ajal asja ära. Paljud nooremad ei viitsi isegi sellega tegeleda. Või siis kokaiiniga…

Milline see end vägevaks mõtleva väikelinna kultuurielu õieti peaks olema, mille järele siin nii õhatakse? Kas Vallimäe keskusest ja Pärdi majast piisab ja mida seal peaks tegema? Kas kutsume ainult staarid siia või veeretame ise värtnat vurinaga?

Niisiis, Rakvere vanas Pauluse kirikus, kus aastaid palli mängitud, läks lahti Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ehitus. Riik eraldas miljoneid - oleme uhked, sest mahtusime rahastamisotsuse esinelikusse.

Kui palju selle maja ülalpidamine hakkab maksma, mida seal täpsemalt tegema hakatakse ja kes teeb? Seda ei tea veel täpselt keegi. Sümfooniaorkester sinna täiskoosseisus ei mahu, suurem ooper tuleb vast ikka plekk-katuse ja võltslühtrite alla spordisaali viia.

Kuidas läheb aga eelmisel superehitusel Vallimäe vabaõhukeskusel, mis läks esialgsest palju kallimaks? Kirjutatakse, et vähe toimub, et ei ole liiga palju sellisele uhkele rajatisele sobivat sisu. Ja kui on, siis segab teisel pool linnusevaremeid tehtavaid teatritükke.

Jalutada on küll kena, kelgutada seal enam ei tohi.

"Vallimäega on kõik hästi," kinnitas aga kultuurijuht Eve Alte ühel arutelul. Taevale tänu!