Kirjastuse Kuldnööbike looja Pamela Marani kohta võib kodulehelt lugeda: „Pamela oli 9-aastane, kui ta kirjutas oma päevikusse, et tahab saada kirjanikuks. Selleks ajaks oli selja taha jäänud neli aastat kogemust luuletaja ja näidendite looja ja lavastajana. Ta esitas tükke koos sõbrannaga naabrite uste taga ja pühapäevakoolis kiriku pastoraadis. Naabrid maksid talle sentides ja õuntes. Senini on teadmata, kas perfoomansite või nende lõppemise eest.“

- 9aastase Pamela Marani unistus olla kirjanik on täitnud. Foto: Sergei Zjuganov
„Kui see päev pole täna, siis see ei tule kunagi,“ ütles Pamela Maran 20 aastat pärast eelpool nimetatud päevikukannet ühel hommikul ärgates ja otsustas kirjutada oma esimese raamatu. Sellel ajal töötas ta Aqva Spa hotellis turundusjuhina.
Ja nii läks. Viis aastat tagas sündis kirjastus Kuldnööbike, mille alt on ilmunud Marani sulest kuus raamatut - nende hulgas rahva lemmikuteks kujunenud vanaemade ja vanaisade raamatud.
Millest räägib Marani uus raamat? Millised on tema egotaltsutamise kogemused? Millised projektid käsil ja mida ta Eesti elu juures muudaks? Sellest ja veel paljustki muust saab lugeda intervjuust Pamela Maraniga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.