Järjest enam kasutatakse ehitus- ja suurjäätmete äraveoks kuulutusportaalist leitud ettevõtete või eraisikute teenuseid. Prügi üleandmisel tuleb aga veenduda, et selle vastuvõtjal on kehtiv jäätmekäitlusluba ja prügi viiakse tõepoolest jäätmekogumispunkti, mitte näiteks metsa alla.

- Prügi koht ei ole metsa all. Foto: Andres Haabu
Keskkonnaameti Ida-Virumaa järelevalvebüroo vaneminspektor Kristian Taro sõnul sagenevad juhtumid, kus inimesed on langenud prügipättide ohvriks. „Need on juhtumid, kus veoteenuse pakkuja võtab raha ehitus- või suurjäätmete äraveo teenuse eest, kuid viib kliendilt saadud prügi jäätmekogumispunkti asemel kas metsa või mujale selleks mitte ette nähtud kohta,“ selgitas Taro.
Sel moel valesse kohta jõudnud prügi eest vastutab aga inimene, kellele prügi kuulus. Taro selgitusel tuleb jäätmed üle anda ettevõttele, millel on olemas jäätmekäitlusluba.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.