Vinnis alustab tugigrupp dementsusega inimeste lähedastele

MTÜ Õendus-hoolduskeskus Loojang juhataja Riina Sinisoo rääkis lähemalt, millisel puhul võivad mäluhäired meid kõiki tabada, ja millal on tegu dementsusega.

„Tihti arvatakse, et mäluhäired kaasnevad vananemisega. Inimesed kurdavad, et nad unustavad poodi minnes ära, mida nad pidid ostma, või teise tuppa minnes ei meenu, miks sinna mindi,“ rääkis Sinisoo sissejuhatuseks. "Seda juhtub ka noortel inimestel, tihti on selle põhjuseks tähelepanu kadumine, sest infot on meie ümber ülekülluses ja kõike ei suuda ja ei peagi meelde jätma," toonitas Sinisoo, et kindlasti ei tasuks üle reageerida.

„Tavaliselt aitab siis endale teadvustamine, et tuleb rahulikum olla ja tegevusi teostades olla tähelepanelikum, nt ka poodi minnes koostada ostunimekiri, et vältida tähelepanu kadumist, sest poes on see kerge tekkima, kuna põnevat kaupa on nii palju,“ andis Sinisoo, kes on aastakümneid töötanud pereõena ning kokku puutunud igas vanuses inimeste muredega.

Dementsus võib kujuneda välja mõne progresseeruva kuluga ajuhaiguse tagajärjel. Haiguse kõige levinumateks vormideks on näiteks Alzheimeri tõbi, Parkonsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus, samuti vaskulaarne dementsus, mille taga peitub mõni raske krooniline haigus. Samuti võib dementsuse põhjustajaks olla ka trauma, insult, alkoholism vms.

„Tavaliselt tekivad dementsuse algfaasis lühimäluhäired, asjad hakkavad kaduma, ülesanded hakkavad ununema, igapäevase info meeldejätmine muutub võimatuks, võivad tekkida suhtlusprobleemid,“ kirjeldas Sinisoo. Lähedased võivad sellised ilmingud panna väsimuse, vanuse või iseloomu muutuse süüks.

Kahjuks paljud inimesed ei julge arsti juurde minna isegi siis, kui märgatakse juba selgeid dementsusele viitavaid sümptomeid. Varane diagnoosimine on aga väga oluline, sest 10% dementsuselaadsetest seisunditest on ravitavad. Kuid ravimit, mis pöördumatu dementsussündroomiga haigust raviks, ei ole veel leitud, küll aga on olemas ravimid, mis pidurdavad haiguse süvenemist.

Õige diagnoosi puhul saab dementsusega inimest paremini aidata, temaga teadlikult suhelda, et ennetada konflikte, kohandada keskkonda, toetada toimetulekut ning nõustada tema lähedasi.

„Oluline on, et lähedased saavad aru, mida see haigus tähendab, saavad infomatsiooni, kust võib abi ja teenuseid ning toetust saada, et selles pikas protsessis ise vaimselt ja füüsiliselt vastu pidada,“ julgustas Sinisoo tugigrupiga liituma kõiki, keda see teema isiklikult puudutab.

Lähedased on tihti silmitsi olukorraga, kus vajatakse asjakohast informatsiooni, tuge või nõuandeid, et mõista ja tulla toime dementsussündroomi põdeva pereliikmega. Tugigrupis saavad kokku inimesed, kes üksteist mõistavad, kellel on sarnased mured – seal jagatakse informatsiooni, kogemusi ja nippe. „Tugigrupi kõige olulisem roll on toetuse jagamine,“ sõnas Sinisoo.

Tugigrupp tuleb kokku 12. mail kell 17.30 aadressi Tiigi 1, Õendus- hoolduskeskus Loojang.

Osalusest tuleb anda teada telefonil 5226338 või e-kirjaga [email protected]