Kas kanasupp ja küüslauk aitavad kiiremini terveneda?

Kui vanaema tõbist pereliiget poputab ja turgutab, kuulutab ta kindla peale varem või hiljem, et üks korralik kanapuljong on täpselt see, mis vaja. Kanasupp pakatab C- ja E-vitamiinist ja tsingist. Lisaks on viiteid, et kaua pliidil podisenud kanasupp sisaldab üht seni identifitseerimata ainet, mis pärsib neutrofiile ja on põletikuvastase toimega. Peale selle leidub maitsvas supis valkude koostisosi tsüsteiini ja karnosiini, mis on vähemalt laboratoorsetes katsetes parandanud mõnede rakkude immuunfunktsiooni ning mõjuvad ühtasi lima vedeldavalt ja röga lahtistavalt.

Juba iidse Hiina arstid hindasid kõrgelt ingveri tervistavat mõju, traditsioonilises hiina meditsiinis mängib see taim kaalukat rolli – ning sugugi mitte imerohuna. Mööda panna ingverijuurega kindlasti ei saa: ingver sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid, mis annavad sellele iseloomuliku lõhna, ning gingeroole, mis annavad värskele ingverijuurele vürtsikalt terava maitse. Ingverijuurt saab kasutada kooritult ja riivitult, viiludena või hakitult. Samuti on ingverit aga võimalik ka kuivatada ja pulbriks jahvatada või osta ekstrakti kujul. Kas ingveril on tõesti viiruste ja bakterite vastane toime, ei ole tõestatud. See-eest elavdab ta limaskesta verevarustust ning seekaudu ka süljeeritust ja leevendab valu. Tulemusena on haigusetekitajatel raskem limaskestadel kanda kinnitada. Ingveri toimeaineid nimetatakse seepärast sageli looduslikuks aspiriiniks ning pealegi maitsevad need meega maitsestatud kuuma ingveritee kujul imehästi.

Küüslauku ei pelga üksnes vampiirid, vaid võiks öelda, et sama kehtib immuunsüsteemi ründajate puhul. Vaatlused on näidanud, et regulaarne nii-öelda profülaktiline küüslaugusöömine vähendab haigestumise sagedust talvekuudel (sotsiaalse mõju jätan ma siinkohal parem mängust välja). Küüslaugu positiivne toime esmaabiravimina ägeda külmetushaiguse puhul ei ole seevastu seni teaduslikku kinnitust leidnud.

Põhimõtteliselt ei ole ka teada, millest johtub küüslaugu tarvitamise pikaajaline mõjusus. Oletatakse, et toimeainetena on otsustava tähtsusega küüslaugus sisalduvad põletiku- ja viirusevastased sulfiidid. Mõlemaid esineb ka sibulas, mida samamoodi soovitatakse külmetushaiguste puhul, sageli sibulasiirupi kujul. Samuti on levinud soovitus siduda kõrvavalu puhul kõrva peale poolekslõigatud sibul. Lisaks sulfiididele sisaldab küüslauk A-, B- ja C-vitamiini ning mineraalaineid kaaliumi, joodi, seleeni, kaltsiumi, tsinki, magneesiumi ja rauda. Tõenäoliselt mõjuvad kõik need ained koos organismile hästi. Sellegipoolest ettevaatust: küüslauk võib – ja isegi üsna sageli – esile kutsuda allergilisi reaktsioone.

Kui virgatsaine interleukiin-6 sisemise temperatuuriregulaatori kõrgemale krutib, tekib palavik. Palavik on iseenesest hea, sest keemilised protsessid parandavad vererakkude paljunemist ja immuunsüsteemi tõrjereaktsioone. Makrofaagid ja dendriitrakud toimivad erksamalt. Palavik soodustab tõepoolest ka T-rakkude rännet põletikukoldesse.

Kuid siiski teeb palavik immuunsüsteemile head üksnes kuni teatava piirini. Kui see liiga kõrgeks tõuseb, hakkab immuunsüsteemi toimimistõhusus uuesti langema. Kokkuvõttes peab ütlema, et palaviku langetamine on mõttekas ainult siis, kui see on liiga kõrge, vastasel juhul võib haigus tulemusena hoopis pikeneda. Aga kui kõrge palavik on liiga kõrge?

Kui kehatemperatuur on üle 37 °C, räägitakse kõrgenenud temperatuurist, alates 38 °C palavikust ning alates 39 °C kõrgest palavikust. Viimast tuleks vältida. Sobiv kodune vahend selleks on pahkluumähised, sest nende abil on võimalik kehatemperatuuri kuni poolteist kraadi alandada. Pahkluumähised jahutavad niiskuse aurustumise kaudu. Selleks kastetakse kaks rätti leiges vees märjaks ja mähitakse säärte ümber. Mähiste niiskuse aurustudes tekkiv jahedus alandab kehatemperatuuri. Sama mõju saavutavad ka palavikku alandavad ravimid, kuid pahkluumähised tulevad toime ilma keemiata.