Eelmisel sügisel jõudis eetrisse telesaade “Kodud rahaks”, kus muudeti nelja üürikorteri interjöör kahe nädalaga ja 1000eurose kuluga selliseks, et korterit polnud võimalik enam äragi tunda. Korteri väärtus üüriliste silmis hüppas selle peale lakke ja võimaldas omanikel mitukümmend protsenti kõrgemat üüri küsida.

- Investor Ornella Jõgi korter sai totaalse muutumise käigus põneva liistudest seina ja hulga hubasust lisavaid detaile. Foto: Jakob Meier
Kõik saatesarjas osalenud üürikorterite omanikud kogesid omal nahal ja nägid oma silmaga, et korteri hubasus peitub väikestes detailides ja muutused tasuvad end igati ära, sest muutuste järel leidsid nad endale üürilised senisest 21–56 protsenti kõrgema üürihinnaga.
Kuidas võluda oma korterist välja maksimum, et rohkem renditulu teenida? Seda teab saates korteriomanikke sisekujundusnippidega varustanud Merlin Miido, kelle teekond sisustusentusiastina sai alguse omaenda maja ehitades.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmisel aastal toimunud maa korralise hindamise järel tõusis maa hind ja tõuseb ka maamaks. Lääne-Virumaa naabruses, Harjumaal Valgejõe külas elava Allan Alaküla talu krunt on lõviosas kaetud erinevate ehituspiirangutega, kuid kuna katastris on krunt 100% elamumaa sihtotstabega, kerkib maamaks ligi 20 korda. Maa-amet probleemi ei näe.
Üüritootlus on atraktiivseim väikeasulates; Ida-Virumaal, Rakveres, ka Viljandis võiks üüripakkumisi olla rohkem, seal on nõudlust, ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Jaanus Laugus.
Päranduse puhul pääseb ühel tingimusel maksust
Kinnisvara müümisel tuleb tasuda 20-protsendiline tulumaksu, välja arvatud juhul, kui müüakse oma elukohaks olnud maja või korter, aga maksuerisus kehtib ka suvila või tagastatud vara müügil, kirjutab portaali Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Rooma riigi pealinnas valitses terav elamispindade puudus. Seda kasutas ära rikkur Marcus Crassus, kes ostis odavalt üles kortermaju ja üüris need välja vaestele.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.