Mis on veritsushaigused ja millal neid kahtlustada
Veritsushaigused on grupp pärilikke või omandatud haigusi, mida iseloomustab hüübimisfaktorite või vereliistakute, trombotsüütide vähesus ja/või funktsiooni häire või fibrinolüüsi häire, selgitab PERHi onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku hematoloog-vanemarst Mirja Varik.
Veritsushaiguse kahtlus saab tekkida üksnes veritsussümptomite olemasolul, milleks on verejooksu järsk, näiliselt olulise põhjuseta algus, pikk kestus või korduvus. Foto: Shutterstock
Verejooks tekib veresoone vigastuse tagajärjel. Vigastuse kohal tekib veresoonte kokkutõmbumine ehk kontraktsioon ning hüüve – seda protsessi nimetatakse hemostaasiks (veretõkestus).
Aprillis uuendas tervisekassa hüvitavate tervishoiuteenuse ja soodusravimite loetelu, kuhu lisati täiendavaid ravivõimalusi mitmete vähipaikemete, südamepuudulikkuse ja tsütomegaloviiruse raviks. Samuti tehti tuhandetele inimestele erinevad haiglaravimid kättesaadavaks apteegist.
Noortel on seksuaaltervist puudutavatel teemadel võimalik pöörduda nõustamiskeskustesse, kus neile on loodud turvaline keskkond ja probleemidele aitavad lahendust leida oma ala spetsialistid. Noortenõustamine on tasuta mõlemast soost kuni 26-aastastele noortele.
Ketendavad jalad võivad olla märgiks naha- ja küüneseenest. Ebameeldiva probleemi võib külge saada nii duširuumist kui ka jalanõudest ning ravi kestab enamasti mitmeid kuid. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas naha- ja küüneseenest vabaneda ning ennetada selle teket.
Südamehaiguste vältimiseks ning oma tervise kontrolli all hoidmiseks piisab lihtsast jalutamisest või sörgist vähemalt 15−30 minutit päevas. Kampaania „Kuidas käib sinu süda?“ jagab häid nippe liikumisharjumuse kujundamiseks ja kutsub tervist edendavatele üritustele.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.