Üksikema tee võlasoost välja

Marge alustas tööelu noorelt – 11. klassis hakkas ta ise endale raha teenima. Gümnaasiumi viimases klassis jäi aga kool pooleli. Ta üritas küll õhtukoolis hiljem haridusteed jätka­ta, aga elu tuli vahele. Marge asus täiskohaga raha teenima, temast sai ema ning mõne aja pärast ka üksikema.

Andme­sisestajana töötades sai noor naine aru, et see pole tema jaoks lahendus kogu eluks ja selle palgaga last suureks ei kasvata. Seega võttis Marge vastu otsuse, et lõpetab gümnaasiumi ja astub ülikooli. Ta püüdis balansseerida lapse kasvatamise, täiskoormusega töö ja kooli vahel olukorras, kus lapse isalt arvestatavat toetust ei tulnud. Vanemad olid aga abiks ja tasapisi läks elu rööpasse. Marge sai haridusteed jätkata, lapse ning töö kõrvalt isegi Tallinna Ülikooli lõpetada ja leidis endale erialase töö. Kõik tundus ilus, aga ahvatlusi, kuhu raha kulutada, oli liiga palju.

Marge ei suuda täpselt öelda, miks ta hakkas asju ostma tarbimislaenude abil, aga möönab, et ilmselt andis ta järele tajutavale ühiskonna survele, et alati peab olema kõige uuem telefon. Samuti võis põhjuseks olla see, et ta polnud kunagi endale midagi väga ägedat lubada saanud.