Dr Krista Ress jagab selgitusi allergiatest ja immuunsusest

Immuunsusest rääkides kasutatakse üsna militaarset sõnavara, olgu või näiteks kaitsevõime ja tappurrakk.

Rohkem, kiiremini ja kauem ei ole spordi harrastamisel kestlik strateegia ning ületreenimine võib lõppeda pikaajalise tervisekahjuga. Farmatseut jagab nõuandeid, millal on õige aeg treeningutega piiri pidada ning kuidas ületreenimise esmased märgid ära tunda.

Puukborrelioosiga nakatumiseks peab puuk olema nahas vähemalt 12 tundi. Tegemist on haigusega, mis põhjustab väga palju asjatut paanikat ja põhjuseta antibiootikumide kasutamist, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsionist, doktor Kerstin Aimla.

Allergiliste haiguste levimus on viimaste kümnendite jooksul pidevalt suurenenud – nende põhjusteks peetakse geneetilist eelsoodumust ja keskkonnategureid. Ida-Viru Keskhaigla allergoloog Jelena Svitškar selgitab, mis allergiat põhjustab ja kuidas seda raviga kontrolli all hoida.

Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.