Rakvere riigigümnaasiumi direktor arutleb: miks suur osa eestlastest ei usu teadlasi, arste ja spetsialiste?

"Hariduse suur ülesanne on see, et gümnaasiumidest tuleksid noored inimesed, kes oskavad teha eluterveid otsuseid ja oskaksid orienteeruda infotulvas. Et neil oleks kriitiline mõtlemine ja süsteemne arusaam maailmas toimuvast," sõnas Liisa Puusepp.

Rakvere riigigümnaasiumi direktori sõnul on praeguses olukorras, kus suur osa eestlasi ütleb välja, et nemad ei usu teadust, arste ja spetsialiste, näha puudujääke inimeste hariduses.

"Kuigi uuringud näitavad, et eestlased on rahvas, kes teadusesse usub, siis praeguses olukorras tundub, et paljud ei ole aru saanud millisesse teadusesse nad usuvad. Kas see on pseudoteadus või päristeadus, mida teadlased ülikoolides ja laborites teevad. Puudujääk on süsteemses lähenemises.

Ka meie oleme siiani haridussüsteemis paljuski õppinud selliselt, et fookuses on hästi konkreetsed distsipliinid. Meil võivad olla väga head teadmised keemiast või ajaloost, aga me ei oska neid teadmisi kokku panna süsteemi.

Ökoloogina ma näen neid suuri muresid. Koroona kõrval ka keskkonnamuresid ja siin on väga selgelt näha, et inimesed ei mõista, et nende igapäevaed otsused, käitumised ja tarbimisharjumused mõjutavad keskkonda laiemalt. Ja siis selle peale öeldakse, et vaadake, mida nad Hiinas teevad, meie ei pea järelikult siin mitte midagi teistmoodi tegema. See näitab seda, et ei osata mõelda Eesti kontekstis globaalselt. Ei nähta, et lokaalsed tegevused mõjutavad ka globaalselt looduskeskkonda. Sellise suure süsteemi mitte nägemine viib meid hukatusse," kommenteeris Puusepp.