Nädala kokkuvõte: kõike jälgivast riigist on rohkem kaotada kui mõnest maksumiljonist võita

Mis probleemi me lahendame, kui maksulaekumisega on asjad suhteliselt hästi. “Kas sellest, kui samm-sammult liigume riigi poole, mis tahab ainult rohkem jälgida, rohkem infot meie kohta koguda, kas sellest ei ole meil kaotada rohkem kui on sellega võita,” küsis ajakirjanik Martin Teder.

Ajakirjanik Kristjan Kurg märkis, et kui on olemas probleem mittekäibemaksukohustuslastega, mis käivet varjavad, siis võiks ju nendega tegeleda. “Aga kui selline muudatus on korra juba tehtud, hiljem on lihtsam ja valutum vinti peale keerata, kas või siis, kui järgmine valitsus tahab äkki rohkem meie elu kontrollida,” lisas ta.

Saatejuht Kristjan Pruul meenutas, et Eesti nn käibemaksuauk on Euroopa hinnangul 40 miljonit ja kohaliku maksuameti hinnangul paar korda suurem. Auku kui sellist ei ole võimalik sulgeda, sest alati jäävad ettevõtted pankrotistuma ja selle käigus jäädakse ikka maksuametile võlgu.

Konkreetselt mittekäibemaksukohuslaste 6–9miljonist maksuauku püütakse aga lappida, visates välja erakordselt suure võrgu, mille haardesse jäävad kõik. Pruul täheldas, kuidas kahetsusväärselt tulevad sellised plaanid välja just soodsa poliitilise konjunktuuri korral, nagu juhtus kõigi hotellikülastajate andmete reaalajas politseisse saatmisega siis, kui võimule tuli EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus.

Selle nädala võitjaks valiti eduka ülevõtutehingu eest tarkvarafirma Helmes ning kaotajaks väikeaktsionäride nörritamise eest kerisetootja Huum.

Juttu tuli veel värskest intressilangetusest Euroopa Keskpangas ja selle mõjust Eesti ettevõtlussektorile, uuest lisaeelarvest ning Põhja-Eesti ranniku lähedal loksuvast Vene varilaevastikust. Julgemalt peaks valitsus sellise keskkonnaohuga tegelema, mitte rääkima malemängust, leiti stuudios.

Lääne-Virumaa Uudiste tellijad saava arvamussaadet “Äripäev eetris” kuulata siit: