Nädala pärast toimub kaua oodatud desünkroniseerimine. Kliimaminister lubab, et varustuskindlus on tagatud, ent tööandjate sõnul on see vaid pool rehkendusest.
- Hando Sutteri sõnul pole Eestis kedagi, kes lisaks varustuskindlusele ka konkurentsivõimelise elektrihinna eest vastutaks Foto: Andras Kralla
"Eestis pole vastutajat, kes vastutaks elektri lõpphinna konkurentsivõime või taskukohasuse eest," kritiseeris "
Äripäeva arvamusliidri" saates tööandjate keskliidu juht, endine
Eesti Energia tegevjuht
Hando Sutter.
"Soomes on see vastutus selgelt põhivõrguettevõttel Fingrid," selgitas Sutter, kelle sõnul on just konkurentsivõimelise hinnaga varustuskindlus vajalik.
"Soome elektri lõpphind on tööstusele peaaegu kaks korda odavam kui Eestis. Kusjuures Eestis läheb see kallimaks, Soomes odavamaks," lisas ta.
Saates selgitab Sutter, mida ootab desünkroniseerimiselt, kuidas peaks liikuma elektrifitseerimist toetav aktsiisipoliitika ja kui hästi toimib valitsuse ja ettevõtjate koostöö energeetika vallas.
"Diisli- ja elektriaktsiis peaks liikuma vastassuunaliselt, kui me tahame elektrifitseerida," rõhutas Sutter.
Lääne-Virumaa Uudiste tellijad saavad intervjuud endale sobival ajal mugavalt kuulata siit:
Hando Sutter: Soomes on elekter kaks korda odavam ja läheb veel odavamaks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vahel tundub, et sõnapaar “kriisiks valmistumine” on ära lörtsitud ja seda kuuldes tuleb pähe, et kui oled varunud joogivett, toitu ja ravimeid, võimalusel ka generaatori, võid rahulikult hingata. Mida aga teha, kui pole elektrit, et varutud makarone keeta, ega kanalisatsiooni, et vetsus käia? Mida teha, kui suletakse koolid ja laps emaga õppida ei taha?
8-9. veebruaril toimuv Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrkudega on tarbijate jaoks nädalavahetus nagu iga teine, kirjutab kliimaministeeriumi energeetika asekantsler Jaanus Uiga.
Balti riigid ühendavad end lahti Venemaa elektrivõrgust
Pärast Vene võrgust lahkumist hoiab Leedu oma tootjaid ja osaliselt ka tarbijaid rohkem kui Eesti, ütleb Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson. Kogu Baltikumi jaoks saab sageduse hoidmise nabanööriks Euroopaga olema vaid üks õhuliin.
Intervjuu Roman Kusmaga
Aqva spaahotelli tegevjuht ja mitme söögikoha omanik Roman Kusma ei usu, et järgmisel aastal hakkab Eesti majandusel paremini minema.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.