Kas valitsusele ja poliitikutele on kasulik, kui inimesed on hädas?

Keeruline, kuna peab hakkama tegelema erinevate keeruliste teemadega ja vabalt võib juhtuda, et jääd kuskil lolliks. Kõige lihtsam on valitseda rumalat ja vaest rahvast, seda on hästi näha tänasel Venemaal. Kust mujalt kui vaestest regioonidest on kõige lihtsam uusi sõdureid värvata. Eriti neid, kes ilma hariduseta ja alluvad hästi propagandale. Moskvast ja Peterburist on seda teha keerulisem, seal elavad inimesed mõtlevad ise rohkem ja on ka majanduslikult sõltumatumad, mis annab neile teatava vabaduse.

Mis meil sellega pistmist? Otseselt ei midagi, aga vägikaikavedu eestikeelse hariduse ümber on hoidnud osa Eesti elanikke infosulus, jätnud neid ilma parematest töökohtadest ja teinud kergemini manipuleeritavateks ja abivajavateks. Pragmaatiliselt on see vastandumine olnud kasulik suurematele erakondadele.

Kõrge elektri hind on otseses seoses tegematajätmistega tuule ja päikeseparkide rajamisel, see on viimase enam kui 10 aasta teema. Kõik riigikogu erakonnad on selle olukorra tekitanud ja täna on neil võimalus inimesi aidata, ikka nende enda raha eest, lootes vastutasuks saada hääled. Mitte mingit vastutust varasemate tegemata jätmiste eest.

Viimased 10 aastat on Reformierakond LNG gaasiterminali rajamist Paldiskis pidurdanud ja jällegi, tänu gaasi kõrgele hinnale saab peaministri partei inimesi ja ettevõtteid aidata. Kedagi ei huvita, kui meie enda kohalikud ettevõtted ja ettevõtjad sellise poliitika tulemusel kannatavad ning laostuvad.

Hämmastav on veel üks asjaolu – kuidas suudavad poliitikud distantseerida ennast oma erakondade tehtud otsustest ja tegemata jätmistest. Paistab, et poliitiku elu algab iga päev uuesti, rääkides sellest, mida on vaja teha ja keda peame aitama. Mitte üheski ettevõttes ei oleks võimalik sellisel kujul majandada. Miks peaksime siis Eesti riigis taluma taolist juhtimist?

Eesti 200 eesmärk on jõukas personaalne riik, kus nõrgemaid ei jäeta maha ja edukamatele luuakse tingimused eesmärkide täitmiseks. Riik, kus poliitikud ei arutle pidevalt selle üle, palju keda aidata, vaid loovad tingimused, kus kõik ise kenasti hakkama saavad. Et see kõik nii läheks, on vaja vaid, et Eesti valija ei unustaks nii kiiresti seda, kes mida tegi või tegemata jättis!

Tarmo Tamm, ettevõtja, Eesti 200 Lääne-Virumaa juht