Lääne-Virumaa korterite hinnad kasvavad, maamajad on müügilt kadumas

Kui Eesti suurlinnu on tabanud massiline koduvahetuse ja -soetamise laine, siis päris huvitavad muutused toimuvad ka Lääne-Virumaa kinnisvaraturul, vahendab kinnisvarauudised.ee.

"Uus Maa kinnisvarasaates" andis Rakveres, Tapal, Kundas ja mitmetes teistes piirkondades toimuva üle hinnangu Margus Punane Uus Maa Rakvere osakonnast, kelle sõnul valitseb Rakveres sama suund nagu Tallinnas, Tartus ja mujal.

Ta märgib, et ehkki tehingute arvu põhjal ei saa öelda, et vahe oleks varasema ajaga märgatav, võib kindlasti väita, et nõudlus elamispindade järele on suurem ja pakkumisi on vähem ning see omakorda mõjutab ka hinda.

Ostud toimuvad küll samamoodi nagu aasta tagasi, pigem on valitseva massipsühhoosi tekitanud inimeste mõttelaad, millele üksjagu aitab kaasa ka meedia: kui täna ei osta, olen sügisel ilma. Sama mõtteviisi laines lükkavad need, kes tahavad kinnisvara müüa, oma müügi sügisesse, lootuses siis paremat hinda saada.

Punase sõnul on minevam kaup ikka kesklinna ümbrus, nt Pikk tänav vanalinna osana. Värskeim uusarendus Rakveres on Mõisavälja Kodu teatri pargi juures. Selle esimesena valminud maja kortereid müüdi üsna visalt (korteri ruutmeetri hind oli ka krõbedad 1650 eurot tavalise 800-900 asemel), nüüd aga on valmimas teine maja, mille 21 korterist on juba müüdud 18. Ka Punase sõnul on suund sinnapoole, et inimene soovib osta kena korras asja, ükskõik kas uue või renoveeritu, ega soovi seda ise remontida.

80% Mõisavälja Kodu korteriostjatest on kohalikud inimesed – noored pered, aga ka vanemad inimesed, kes müüsid oma majad maha, et jalad seinale visata. Teises majas on korteriostjaid ka väljastpoolt Rakveret, nt Tallinna inimesi, samuti on sinna ostetud paar investeeringukorterit.

Rakvere: renoveeritud majades on klassikalise 3-toalise 60-ruutmeetrise järelturu korteri ruuduhind 1000 ja natuke peale. 2020. aastal müüdi linnas 222 korterit keskmise ruutmeetrihinnaga u 733 eurot, 2019. aastal 243 korterit hinnaga 714 eurot ruutmeeter. Tänavu on ruudu hind tõusnud 960 eurole – ehkki müüke on esimeses kvartalis olnud pea sama palju, annab siin kaalu uute korterite müük.

Eks asi ole selles, et arendaja loeb ikkagi raha ning pärast eelmist majanduskriisi tõusis ehitusmaksumus nii suureks, et kohalik turg ei kannatanud arendust välja. Ilmselt on majanduselu nüüd aktiivsemaks läinud, aga ka veel 2019. aastal oli ülimalt raske uusarendust käivitada, müüa midagi, mis eksisteeris vaid paberi peal, ebausku oli palju. Kui üks maja on nüüd füüsiliselt olemas, n-ö silmaga näha ja käega katsuda, on ka nõudlus suurem. Ka Rakverre on lisandumas väiksemaid arendusi, renoveeritakse ka väiksemaid maju, mille ruutmeetri hind on vastuvõetav – 1300-1400 euro kanti.

Lääne-Virumaal on meeletu tõusu teinud Tapa korteriturg. Tapa kopeerib Eesti üldpilti – kui varem oli keskmiselt müügis 35-40 korterit, siis täna 28-30. Tehingute arv on üsna sama, aga lipulaev on ruutmeetri hind: 6-7 aastat tagasi olid korterid Tapal ja Kundas üsna sarnase ruutmeetrihinnaga, nüüd aga Tapal 2018. aastal hind keskmiselt 262 eurot, 2019. aastal 270 eurot, 2020. aastal 340 eurot ja tänavu I kvartalis 369 eurot ruutmeeter.

Ostjate hulgas on kindlasti märgata neid, kes ostavad elamispinna üürikorteriks. Kui veel 6-7 aastat tagasi oli nii, et inimene üüris Tapal korteri, maksis selle eest 50 eurot kuus ja käis Rakveres tööl, siis umbes 3-4 aastat juba see enam nii ei ole, sest Tapa üürihinnad on Rakvere omadele järele jõudnud, olles veel ehk vaid õige pisut odavamad.

Oma üürihindadega on järele jõudmas ka Tamsalu ja Kunda – kenad ja korda tehtud linnad, kus müüakse keskmiselt 50 korterit aastas ja kus ruutmeetri hind tõuseb keskmiselt 10% aastas.

Koroona ajal nõudlus tõepoolest kasvas, turg on aktiivne ja huvitava nähtusena tõi koroona esile, et inimesed pigem loobusid nende maamajade müügist, mis olid juba müüki pandud! Pool Lääne-Virumaa kruntide ostjaist on pärit Tallinnast ja kui kohaliku inimese puhul sõltub ostuotsus ümbruskonna töökohtadest, samuti lasteaedadest-huviringidest, kauplustest ja muust taolisest. Tallinnast tulijale on aga tähtis privaatsus. Ostetakse 50% oma vahenditest, 50 panga abiga.

Suurem nõudlus on mõistagi mereäärsetes piirkondades, kus majade hinnad võivad olla kahekordsed, nt Võsu, Käsmu, kus on Lääne-Virumaa kõige kõrgemad hinnad. Igal aastal müüakse seal ehk ainult paar-kolm maja ja seda, mida küsitakse, seda ka makstakse.

Rakveres võib esile tuua Nortsu tee ja Papiaru tänava piirkonna, kus KOV on läbi hoonestusõiguse müünud kümneid krunte ja soosib ettevõtlust, sinna on kerkinud hulgaliselt viilhalle ja tootmishooneid, tingimused (vesi, kanalisatsioon, asfalteeritud juurdepääs jne) ja hinnad on väga soodsad. Natuke ebamugavamas olukorras on eraettevõtted, kellel on samuti Rakvere ümbruses kümneid hektareid detailplaneeringuga ärimaid, tehtud eelmise buumi ajal, kus pole aga vett, kanalisatsiooni ega juurdepääsuteid – need tuleks piirkonda asujail ise rajada.

Kuula viimast "Uus Maa Kinnisvarasaadet" SIIT: