Politsei on Virumaal tabanud veerandtuhat joobes juhti

Ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht Annika Elm on murelik, sest sel aastal on politsei Virumaal sõiduki juhtimiselt kõrvaldanud veerandtuhat joobes juhti. „Silmapaistvalt on joobes juhtide osakaal liikluses suurenenud viimastel nädalatel, mil piiranguid leevendati ja ilmad soojemaks läksid,“ täheldab ta negatiivset trendi.

Probleemid, mis on tingitud alkoholi (kuri)tarvitamisest, saadavad politseitööd igal sammul. Mõni vajab politsei abi, kui joobnuna sõiduteele magama jääb, lähedaste ja teistega ühise joomingu käigus kaklema läheb, purjuspäi autorooli istub või siis muul moel alkoholi liigtarbimise tõttu ohtu satub või ise ohu põhjustab.

„Rääkides joobes juhtidest, kes ikka ja uuesti promilli või mitmegagi rooli istuvad, siis üht kindlat roolijoodiku profiili ei ole olemas. Nende seas on noori ja vanu, mehi ja naisi, vanemate ja uuemate autodega ehk see on läbilõige kogu meie ühiskonnast. Üks, mis suurt osa neist aga ühendab, on haigus nimega alkoholism. Ütlevad nad ise küll, et võtsin õlle või paar pokaali veini, ent alkomeeter näitab tihti teistsugust tõde kuvades ekraanile keskmiselt kuni kahepromillise joobe,“ kirjeldab Annika Elm autojuhte, keda politsei on korduvalt joobes juhtimise tõttu liiklusest kõrvaldanud.

Kui inimene joobnuna rooli istub, on politsei parim võimalus pisteliste kontrollide käigus ohtlikud juhid liiklusest välja sõeluda nii, et hullem jääks olemata. Nii on politsei näiteks Virumaal selle aasta nelja kuuga kontrollinud üle 26 000 autojuhi kainust. „Veelgi tähtsam politseinike igapäevasest tööst liiklusturvalisuse tagamisel on sotsiaalne kontroll ehk teisisõnu on liiklusohutuse üks peamisi võtmesõnu kaasliiklejad. Need inimesed, kes ohtlikku juhti märgates ükskõikseks ei jää, vaid politseile sest teada annavad,“ märgib Elm ning lisab, et suure osa väga raskes joobes autojuhtides tabab politsei just nimelt helistajate kaasabil. „Selliseid kõnesid saab politsei igapäevaselt ning pole kahtlustki, et taolised tähelepanekud võivad päästa kellegi elu enne, kui joobes juht avarii põhjustab,“ on ta helistajatele tänulik.

Kui purjus peaga rooli kippuvale inimesele ei tihka aga mingil põhjusel politseid kutsuda, siis tuleks ise kuidagi sekkuda ja tagada, et see inimene ei sõidaks autoga. „Tuleks kasutada kõikvõimalikke vahendeid ja loomingulisi võtteid, et hoida purjus inimene autoroolist eemal. Peita võtmed, pakkuda end kaineks autojuhiks, kõige lõpus võtta sõber kasvõi käevangu ja aidata ta alkoravi kabineti uksest sisse,“ kirjeldab politseinik.

Tõsi on aga, et kui inimene on haige, ei aita teda trahvisedel või ka vangikong. Ta vajab ravi. „Praktika üle maailma näitab samuti, et alkoholisõltlastele mõjub karistamisest paremini ravimine ja psühholoogiline nõustamine. Probleemile tuleb rohkem meditsiiniliselt läheneda. Katsetusi on selleks tehtud ka Eestis, näiteks pakutakse alkoholi tarvitanud autojuhile võimalust läbida psühholoogiakoolitus, misjärel trahvi nad ei saa. Eesmärk on neid mõjutada käituma nii, et nad oleksid ohutud. Seda võimalust pakutakse aga üksnes inimestele, kelle käitumine ei ole retsidiivne ehk ravile allumatu,“ märgib Elm.

Arvestades, et joobes juhte on viimastel nädalatel enam tabatud, panustab politsei eesoleval ajal Virumaal oluliselt enam jõudu liiklusjärelevalvesse. „Teeme endast oleneva, et liiklust rahustada ja aidata inimestel turvaliselt ühest punktist teise jõuda. Ühtlasi julgustame liiklejaid endid, et kui nad silmavad mõnd autojuhti, kes võib olla joobes, üleväsinud, terviseprobleemidega ning seetõttu teistele ohuks, anda sest kindlasti hädaabinumbril teada. Edasiselt saame juba lähemalt uurida, kas ja millist abi inimene vajab, et edaspidi ta joobnuna autorooli ei kipuks,“ sõnab politseinik.