19. sajandi lõpus oli tollase Eestimaa kubermangu alal umbes 1900 kõrtsi, teist sama palju Liivimaa kubermangus. 20. sajandi alguses vähenes aga kõrtside arv kordades.

- Oskar Hoffmanni 1899. aasta maal "Talumehed kõrtsis". Foto: Eesti Kunstimuuseum
Põhjuseks oli 1. juulil (uue kalendri järgi 14. juulil) 1900 kehtima hakanud riigi viinamonopol. Venemaal kehtestati riiklik viinamonopol juba 1894. aastal, kuus aastat hiljem laienes see ka Balti kubermangudesse ning selle alusel suleti kõik kõrtsid. Loomulikult tekkisid kiiresti uued, aga juba teistmoodi joogikohad, sest loodus tühja kohta ei salli.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.