Terviseamet: Eesti sisenes hädaolukorda

Haiglad ja kiirabi valmistuvad koroonanakkusega patsientide kasvuks ning hädaolukorras hospitaliseeritakse eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Plaaniline ravi esialgu veel häiritud ei ole, kuid selleks tuleb valmis olla, seisis terviseameti pressiteates.

Hädaolukorraga seoses kergitatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 20. augustist. Teise taseme kehtestamine tähendab eelkõige valmisoleku taseme muutust kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse, seisab pressiteates.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles, et hetkel ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid Eesti on tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada COVID-19 haigetele mõeldud voodikohti.

"Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks,“ selgitas ta teate vahendusel.

Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil ning vahepeal keskendusid tervishoiuasutused tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele, seisis pressiteates. „Uus nakatumislaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna,“ sõnas Lanno.

Lanno ütles, et nakkusolukord on Eestis ja lähiriikides väga kiirelt muutunud. "Nii nagu juuli alguses hoiatasime, osutus suurimaks probleemiks koroonaviiruse Delta tüvi, mis levib eelnevalt domineeritud Alfa tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini. Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab nakkusohu kõrget taset,“ sõnas Lanno.

Terviseamet selgitas pressiteates, et kriisiaegne tervishoiukorraldus toetub põhimõttele, et vahendid on piiratud ning seda tuleb ümber jagada, tagades eelkõige vältimatu abi osutamise võimekuse. Eestis on tervishoiu ohuolukord jagatud kolme kategooriasse.

- tase 1 - rakendatakse kriisi ohu korral;

- tase 2 - rakendatakse juhul, kui tegemist on kriisiga, s.t. oht on realiseerunud ja põhjustab elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid;

- tase 3 - rakendatakse juhul, kui tegemist on ulatusliku kriisiga.

Terviseamet märkis, et sel kevadel oli väga vähe puudu kolmanda taseme kehtestamisest. Kolmanda ohutaseme kasutuselevõtmise korral oleks Eesti jõudnud punkti, kus meditsiinisüsteem on võimeline pakkuma üksnes vältimatut abi, sest COVID-haigete mahud kasvanuks suuremaks, kui on tervishoiusüsteemi võimekus. Kolmanda taseme kehtestamise korral oleks piiratud plaanilist-, ambulatoorset- ning isegi erakorralist abi. See tähendanuks haigla ooteruumis raskete valikute tegemist, kus tagatakse vältimatu abi vaid neile, kes oleks abi edasilükkamine või selle andmata jätmise korral surnud või saanud püsiva tervisekahjustuse.

„Loodame, et Eestis ei teki kunagi olukorda, kus peame kehtestama kõrgeima ohutaseme,“ ütles Üllar Lanno ohuolukorra taseme langetamise ajal.

Täna, mil Terviseameti peadirektor kehtestas senisest kõrgema ohutaseme, liigub tervishoiusüsteem augusti lõpus taas plaanilise ravi piiramise suunas. „Haiglate toimepidevuse häiritus teeb murelikuks. Kõik need inimesed, kes on vaktsineerimisotsust seni edasi lükanud, peaksid nüüd mõistma, et see aeg kindlasti käes! Peame õppima koos viirusega hakkama saama ning peame arvestama, et lähiajal see kusagile ei kao,“ lisas ta.