Ehitusega seotud tarneraskused kimbutasid ka pea sajand tagasi – kui esmalt plaaniti Rakveres asuv Virumaa Vabadussõja mälestussammas avada 1925. aasta jaanipäeval, siis tarneprobleemide tõttu jõuti selleni alles 30. augustil.
- Vabadussõja mälestussamba avamine Rakveres 30. augustil 1925. Foto: Eesti sõjamuuseum
Nii saab täna tähistada Vabadussõja mälestussamba kahekordset sünnipäeva, sest taasavati see 30. augustil 1992.
Vabadussõjas langenute jäädvustamise mõte sündis Rakveres 1922. aastal ning järgmise aasta jaanuaris asutati Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu Rakvere osakonna juurde "Vabadussõjas langenud virumaalaste kalmuküngaste korraldamise komitee", mis seadis endale eesmärgiks ka ülemaakondliku mälestusmärgi püstitamise Rakverre.
Selle suure töö edukamaks teostamiseks moodustati ühine komitee koos seltskondlike organisatsioonide esindajatega, komitee esimehel valiti Rakvere metskonna metsaülem, kolmekordne Vabadusristi kavaler kolonelleitnant Oskar Luiga.
Komitee peamiseks tööks oli monumendi püstitamiseks raha kogumine. Leiti, et selleks oli vaja 1,5 miljonit marka.
Rakvere linn andis 400 000 marka, Viru maakond 75 000 ja Sõmeru vald 5 000, kuid teised organisatsioonid jäid asjast eemale. Puuduv summa koguti rahva annetustest, pidude ja loteriide korraldamisega.
Seotud lood
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.