20. novembril 1907. aastal Rakveres sündinud Johannes Lepiksaare nimi on enamiku jaoks ilmselt tundmatu. Linnusõprade ehk ornitoloogide jaoks tähendab see mees aga väga palju.
- Johannes Lepiksaar oma töölaua juures Göteborgi loodusmuuseumis. Foto: Göteborgi loodusmuuseum
Koguni nii palju, et 1991. aastal oli Johannes Lepiksaar esimese kuue teeneka seas, kes tollase Eesti Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni (hilisema Eesti Ornitoloogiaühingu) auliikmeks valiti.
Johannes Lepiksaar kasvas väga vaestes oludes. Ta põdes lapsepõlves lastehalvatust ja see jättis olulise liikumispuude, mis ometi ei takistanud Lepiksaart hiljem tõhusalt tegemast välitöid.
Johannes Voldemar Lepiksaar õppis esmalt Peterburis, kus pere aastatel 1914-1920 elas, seejärel aga Rakvere poeglaste gümnaasiumis ning just selle kooli naturalistide ringis ja seda juhendanud geoloogist koolidirektoris Artur Luhas nägi Lepiksaar hiljem ise oma loodusteaduslike huvide varajast äratajat. Ega siis juhuslikult ei tulnud selle ringi kunagiste liikmete seast teisigi nimekaid loodusteadlasi.
Väljaandes “Rakvere Gümnaasium ja Keskkool 1912–1937” meenutab Johannes Lepiksaar: “Ammu enne seda, kui ametlikku loodusloo õppekavva õpetus vahetult looduses väärikalt sisse viidi, võis Rakvere gümnaasiumi kasvandikke näha rühmiti tegelemas õppetööst vabal ajal katsetega keemias ja füüsikas, tundma õppimas taimi, putukaid, veeloomi ja linde Rakvere looduskaunis ümbruses. Ringi raamatukogust ammutati teemasid omavahelisiks harutlusettekandeiks.“
Seotud lood
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.