Kadrisandid toovad kuhjaga õnne
Tänapäeval teame, et ringi liiguvad mardisandid ja kadrisandid, kaugemas minevikus oli aga sanditamise päevi rahvakalendris päris palju. Ja santimas käidi esiti ikka selleks, et õnne ja viljakust jätkuks. 19. sajandi teisel poolel nihkus aga suurem rõhk sanditamises lihtsalt lustimisele. Aga selle sügavam sisu ei kadunud kuhugi.
„Sanditamisest rääkimine on üks asi, märksa parem on ise vanu kombeid järgida,“ kõneles Eesti Rahva Muuseumi muuseumiõpetaja Anti Lillak laupäeva õhtul Kadrina rahvamajja kogunenud seltskonnale. Ehedaid kadrikombeid tutvustasid rahvakultuuriansamblid Kadrina Kadrid ja Tartust kohale sõitnud Sirgutii.
Kadripäev ja Kadrina on Lillaku sõnul väga tihedalt seotud, sest mõlemad on saanud oma nime Aleksandria püha Katariina järgi. 18-aastaselt märtrisurma surnud Katariina taheti hukata piinarattal, kuid ratas lagunes ja lõpuks raiuti tal pea maha.
Katkine ratas on üks püha Katariina sümboleid ja seda näeb ka Kadrina valla vapil.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Pevkuri ja Salmi vahel puhkenud sõnasõja tagamaad
Need on Haljala valla uued ettevõtted
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele