Nelja aasta eest juurutatud hambaravihüvitis ei täida eesmärki, kus abiraha peaks jõudma väiksema sissetulekuga abivajajateni, selgub riigikontrolli auditist.

- Hambaravihüvitise saamise tingimusi tuleks riigikontrolli hinnangul muuta. Foto: Eiko Kink
Riigikontrolli teatel suurenes pärast täiskasvanute hambaravihüvitise jõustumist 2017. aastal hambaarsti esmavisiidil käinute ja sagedamini arsti külastanud inimeste hulk. Ent haigekassa makstavat hüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kes suudaksid hambaravi eest ka ise tasuda, selgub auditist. Seevastu 42% täiskasvanutest, enamjaolt väiksema sissetulekuga inimesed, ei ole käinud viimase viie aasta jooksul kordagi hambaarsti visiidil, näitab ülevaade.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.