Viimati loendati Eesti vabariigis rahvast 10 aastat tagasi, 2011. aastal. Enne seda olid iseseisvas Eestis rahvaloendused 2000. ja 1934. aastal.

- Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama. Foto: Statistikaamet
Kui 1934. aastal elas eestlasi oma kodumaal napilt üle miljoni, siis 2011. aastaks oli neid järgi pisut alla 903 000. Samas on vähemalt statistiliselt viimastel aastatel eestlaste arv Eestis õige pisut tõusnud ning eelmise aasta alguses elas statistikaameti andmetel Eestis 909 552 eestlast.
Eks korrektsema numbri saab teada pärast rahvaloendust, kuigi eelmise rahvaloenduse tulemused tekitasid paljudes kõvasti küsimusi, sest need ei tahtnud kohe mitte kuidagi olemasolevate registriandmetega klappida.
Sel korral on rahvaloendus valdavalt registripõhine ning andmete lahknemine ei tohiks seetõttu väga suur olla.
Aga vaatame minevikku. Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.