Viimati loendati Eesti vabariigis rahvast 10 aastat tagasi, 2011. aastal. Enne seda olid iseseisvas Eestis rahvaloendused 2000. ja 1934. aastal.
- Aasta lõpus startiv Eesti suur e-rahvaloendus põhineb suures osas registriandmetel, mistõttu oodatakse usaldusväärsete tulemuste saamiseks kõiki inimesi lähikuudel oma andmed hariduse, rahvuse, elukoha ning kontaktide kohta rahvastikuregistris üle vaatama ja vajadusel korrastama. Foto: Statistikaamet
Kui 1934. aastal elas eestlasi oma kodumaal napilt üle miljoni, siis 2011. aastaks oli neid järgi pisut alla 903 000. Samas on vähemalt statistiliselt viimastel aastatel eestlaste arv Eestis õige pisut tõusnud ning eelmise aasta alguses elas statistikaameti andmetel Eestis 909 552 eestlast.
Eks korrektsema numbri saab teada pärast rahvaloendust, kuigi eelmise rahvaloenduse tulemused tekitasid paljudes kõvasti küsimusi, sest need ei tahtnud kohe mitte kuidagi olemasolevate registriandmetega klappida.
Sel korral on rahvaloendus valdavalt registripõhine ning andmete lahknemine ei tohiks seetõttu väga suur olla.
Aga vaatame minevikku. Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks.
Seotud lood
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.