Põlulas on kalu kasvatatud üle 125 aasta, esimene kirjalik teade selle kohta pärineb 1895. a, mil Põlula mõisaomanik Hermann von Krause eksponeeris Riia põllumajandusnäitusel Põlulas kasvatatud elusaid jõeforelle. Samal aastal asus mõisas metsaülemana tööle 16. (uue kalendri järgi 28.) novembril 1856 Tarvastu vallas sündinud Jaak Paulmeister, kelle ülesandeks oli juhtida mõisas ka kalakasvatuslikku tööd.

- Põlula kalakasvatuskeskuses on kasvatatud jõgedesse asustamiseks sadu tuhandeid noorkalu. Foto: Aldis Toome
1897. aastal toodi tiikidesse lisaks kohalikule jõeforellile ka vikerforelle, hiljem lisandusid karpkalad ja ilmselt 1903. aastal ka arktika paaliad. Sajandi lõpul andis mõisnik vesiveski koos maaga Paulmeistrile rendile ja too ehitas välja korraliku kalakasvanduse. 1913. a kasvatati juba keskmiselt 300 tuhat maimu hooajal. Elusforelle veeti tammepuust vaatides müügile Peterburi, kus naelaraskuse forelli hind oli üks kuldrubla. Korralik hobune maksis tollal 70-80 kuldrubla.
Kaarel Toomits, kelle lapsepõlvekodu oli Põlula mõisas, on meenutanud, kuidas ta posikesena sõitis hobuvooriga, millega Paulmeister elusforelle Kabala jaama viis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.