Kuigi külmakraadid näpistavad ja Facebookis kurdetakse igapäevaselt lume tõttu läbimatute teede üle, on asi ilmarekorditest kaugel. Läbivalt kõige krõbedamad talved on olnud 1978/79 ja loomulikult rekordiline 1940/41, lühemaid külmaperioode on olnud ka hiljem. Lumerohkuselt ületab 2010. aasta detsembri lumetormi aga ilmselt 1913. aasta jõuluaeg.

- Lääne-Eestis on tavaliselt lund vähem kui mujal. Haapsalu Suur-Mere tänav 1913. aasta detsembris. Foto: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Tuul ja tuisk tõusid 23. detsembril 1913 (uue kalendri järgi 5. jaanuaril 1914), kuid erilist tähelepanu see veel ei äratanud. Kui aga ööl vastu 26. detsembrit lumemöll päris hulluks läks, oli selge, et aastavahetus tuleb raske.
Kaks päeva hiljem kirjutas Postimees: “Kange lumetuisu pärast on kõik raudteerongid, mis öösi meie linna jõudsid, vaksali ees seismas, kuna Peterburi postirong nr. 9, mis täna hom. kl. 9.45 min. siit Riia poole pidi sõitma, alles Narvas on ja seda vahest õhtuks Tartu oodata võib. Sõidurong nr. 28, mis Riia poolt tulles Valka peaaegu õigel ajal jõudis, jäi Keeni platvormist ära sõites Keeni metsas mäe alla seisma, liikus aga õnneks lühikese seismise järele edasi, nõnda et ta kl. ½ 4 hom. Tartu jõudis. Viivitust suurendas veel see, et torm Elva ja Nõo vahel telegraafi ühenduse oli ära rikkunud.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.