Praegu üritab suusahüppemaailmas mehetegusid teha Artti Aigro ja kahevõistleja Kristjan Ilves lendab samuti päris kenasti. Esimeste eestlastena käisid suusahüppajatest maailmameistrivõistlusel Viljandimaa mehed Oskar Veldemann ja Eduard Raidla. Juba 1938. aastal. Kui Veldemann hukkus nõukogude vangilaagris, siis Raidla sõjajärgne elu oli seotud Rakverega. Ja just siis oli tänu talle suusaspordi kuldaeg Rakveres.
- Eduard Raidla suusahüppevõistlustel Viljandis 8. märtsil 1933. Foto: SA Eesti Spordi ja Olümpiamuuseum
Eduard Raidla (Bergmann) sündis 29. detsembril 1912 Viljandimaal Pärstis. Isa tehtud suusad sai ta alla 1921. aasta alguses (ju olid need kingitus kaheksandaks sünnipäevaks või jõuluvana kotis) ja sellest ajast peale olid väike Eduard ja suusad lahutamatud, kui lund vähegi maas oli.
Põhialaks olid tal suusahüpped ja Eesti meistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1936-1940 täiskomplekti medaleid. Eesti suusahüppemedal pole küll mingi eriline näitaja, kuid maailmameistrivõistlustel osalemine küll.
Parakui ei läinud meie meestel 1938. aastal Lahtis viisakalt öeldes just kõige paremini, sest sealne hüppemägi oli seni nähtutest kordades suurem. Raamat “Suusatamine minevikust tänapäevani” toob Raidla värviküllase meenutuse maailmameistrivõistlustelt.
Seotud lood
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.