Ajaloost uue aasta tähistamise ja selle piduliku vastuvõtmise jälgi otsides tuleb minna tagsi viie tuhande aasta tagusesse Egiptuse riiki. Iidsete hauakambrite lahtikaevamisel on leitud rohkesti rikkaliku sisuga nõusid, millel on kiri: “Uue aasta algus”. Neid anumaid on hakatudki pidama vanimateks uusaastakinkideks.
- Meil on uue aasta tulek põhjus tuld taevasse lasta. Foto: Sven Arbet
Aastal 46 enne meie ajaarvamist täiustas Rooma impeeriumi valitseja Julius Caesar seni kasutusel olnud kalendrit ning viis aasta alguse üle 1. jaanuarile. On teada, et just nimelt sellest ajast alates hakkasid roomlased kinkimiskommet seostama ennekõike uue aasta vastuvõtmisega. Kõige tavapärasemateks kingitusteks olid puuviljad ning mesi.
Aastate kuludes asendusid puuviljad väärtuslikuma kraamiga, õigemini nende luust, hõbedast ja kullast jäljendustega.
Venemaal tähistati uut aastat käsu korras
Venemaal tähistati 1. jaanuari uusaastapäevana esmakordselt alles 1700. aastal ning sedagi vaid tsaar Peeter I poolt välja antud karmi käsu ähvardusel. Majad kästi ehtida männi-, kuuse- või kadakaokstega ja käsu kohaselt pidid kõik oma sugulasi ja tuttavaid igal juhul pühade puhul õnnitlema.
Seotud lood
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.