Omavalitsusjuhid peavad Lääne-Virumaa hariduselu kõige olulisemateks teemadeks erivajadustega laste kooli, riigigümnaasiumi avamist ja selle mõju maakonna gümnaasiumivõrgule. Samuti koolihoonete efektiivset kasutamist ja õpetajate järelekasvu.
Aastal 2022 on Rakveresse kerkinud selline riigigümnaasium, mis mõjutab oluliselt senist maakonna gümnaasiumivõrku. Foto: Hoco OÜ
Eelmise aasta lõpus valmis VIROLi tellimusel maakonna haridusvõrgu analüüs. Palusime kõigil omavalitsusjuhtidel tuua välja kolm olulisemat järeldust sellest analüüsist. Samuti küsisime, milliseid muudatusi peetakse koolivõrgus oluliseks.
Lääne-Virumaa haridusvõrgu analüüsist on väga oluline osa välja jäetud, aga tehnoloogiavaldkonna huviharidusega on Lääne-Virumaal olukord väga halb, kirjutab Lääne-Virumaaga seotud robootikaõpetaja Rasmus Kits.
Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee on poliitikas uus tulija, aga tema vedada on linna haridus-, noorsootöö- ja kultuurivaldkond. Milliseid sihte ta seab ja kuidas plaanib neid ellu viia?
Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tellimusel valminud analüüs annab Lääne-Virumaa omavalitsustele sisendi otsuste tegemiseks maakonna haridusvõrgu tuleviku osas.
Uhtna Põhikooli direktor Egle Neuhaus kaasas koolitöösse lisaks kooli psühholoogile ka psühholoogilise nõustaja ja kutsus ellu Eestis ainulaadse pilootprojekti, mille eesmärgiks on teadlikult arendada õpilaste emotsionaalset ja sotsiaalset intelligentsust. Õpilaste käitumises on tajuda esimesi muutuseid.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.