20. sajandi alguse üks tuntumaid ja armastatumaid lauljaid Eestis oli Paula Brehm, kelle sünnist möödub täna 145 aastat.

- Paula Brehm (keskel) koos Jaan Tõnissoni ja Eesti esimese kutselise keraamiku Juuli Suitsuga. Foto: Kirjandusmuuseum
Pauline-Vilhelmine Brehm sündis 7. veebruaril 1877 Järva–Jaani kihelkonnas Võhmuta vallas Selikülas Jalgsema koolimajas koolmeistri ja suure koorilauluentusiasti Priidik Brehmi peres. Kui Priidik Brehm 1888. aastal Nadalamasse kooliõpetajaks asus, hakkas Paula käima Väike–Maarja kihelkonnakoolis.
Tüdruk hakkas isa tahtel laulma ja tema muusikaanne avaldus juba väga varakult. 1889. aasta jaanipäeval andis Pudivere–Nadalama laulukoor Liinemõisas suure kontserdi, kus erilist imetlust pälvis koorijuhi Priidik Brehmi kaheteistkümneaastane tütar Paula.
Väike–Maarja kooliõpetaja Mihkel Kampmanni julgustusel suundus Paula Brehm pärast kihelkonnakooli Tallinnasse õppima. Kui enamik eestlasi nõutas rahvusliku konservatooriumi avamiseni eriharidust Peterburis, siis Paula Brehm oli üks esimesi, kes tegi seda Saksamaal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna möödub 124 aastat tuntud koorijuhi ja helilooja Tuudur Vettiku sünnist.
Täna möödub 100 aastat Jaan Paku sünnist. See legendaarne mees oli muusik selle sõna kõige laiemas tähenduses - ta oli koorijuht, pedagoog ja helilooja. Tema tegevus mõjutas olulisel määral muusikaelu Virumaal, eriti Rakveres rohkem kui 40 aasta vältel.
Ilmselt on iga eestlane vähemalt korra kuulnud lauluridu „Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati.“ Kui mite mujal, siis matustel ikka. Aga enamik on ilmselt kooliski seda laulu õppinud. Martin Körberi luuletuse viisistas pime muusikamees Ferdinand Mühlhausen, kelle nooruspõlv möödus Salla kandis ja kes elas hiljem päris pikalt Rakkes.
Admiral Johan Pitka nimi on tuntud ilmselt igale vähegi endast lugu pidavale eestlasele, tema vanemat venda Peäro August Pitkat - tänast sünnipäevalast - suurem osa inimesi aga ilmselt lihtsalt ei tea ega tunne.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.