Valgustatud kirjamees Friedrich Gustav Arvelius leidis, et tema kohus on kultiveerida eesti keelt ja eesti keeles kirjutada, et aidata nii kaasa "oma vendade heaolule".
- Friedrich Gustav Arvelius. Foto: Rahvusarhiiv
Soome juurtega Friedrich Gustav Arvelius sündis 16. veebruaril 1753 Tallinnas. Sama aasta sügisel sai tema isast Friedrich Immanuel Arveliusest Viru-Nigula kirikuõpetaja ja perekond kolis Viru-Nigulasse, kus Friedrich Gustav üles kasvas. Tasub märkimist, et Friedrich Gustavi vanaisa Martin Arvelius oli olnud Viru-Nigula pastor aastatel 1712-1732.
Kuueteistkümnenda eluaastani sai ta õpetust kodus, siis suundus aga õppima Tallinna toomkooli ning seejärel Leipzigi ülikooli, kus ta tudeeris teoloogiat, kaasaegseid keeli ja kauneid kunste – poeetikat ja retoorikat, teistel andmetel ka filosoofiat, füüsikat ja matemaatikat.
Seotud lood
80 aastat tagasi toimus Tartus traagiline sündmus Eesti ajaloos – Tartu vanglas hukati 8. ja 9. juulil 1941 NKVD poolt 193 inimest. Mõrvatute seas oli ka mees, keda peetakse eesti laste- ja noortekirjanduse rajajaks – Jüri Parijõgi.
Täna möödub 135 aastat kõige tõelisema rahvakirjaniku Oskar Lutsu sünnist. Oma kuulsaima teose ehk „Kevade“ kirjutamisega tegi Luts algust Rakkes.
Sõjaeelsel ajal kutsuti Rakvere suurimat haridustemplit - Rakvere ühisgümnaasiumi - Jänese kooliks. Enamik Rootsimaa eestlasi mäletab, teab ja austab ühte teist Jänese kooli - Stockholmi Eesti Gümnaasiumi.
Admiral Johan Pitka nimi on tuntud ilmselt igale vähegi endast lugu pidavale eestlasele, tema vanemat venda Peäro August Pitkat - tänast sünnipäevalast - suurem osa inimesi aga ilmselt lihtsalt ei tea ega tunne.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.