Ilmselt on iga eestlane vähemalt korra kuulnud lauluridu „Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati.“ Kui mite mujal, siis matustel ikka. Aga enamik on ilmselt kooliski seda laulu õppinud. Martin Körberi luuletuse viisistas pime muusikamees Ferdinand Mühlhausen, kelle nooruspõlv möödus Salla kandis ja kes elas hiljem päris pikalt Rakkes.