Täna möödub 157 aastat kirjanik Eduard Vilde sünnist. Tema raamatud ei ole reeglina kõige lihtsamini loetavad, aga nendel on väga oluline koht nii meie kirjandusloos kui ka eneseteadvuses.
- Eduard Vilde. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum
Eduard Vilde sündis Pudiveres, kuid kuna pere elamistingimused olid seal väga kehvad, koliti mõned nädalad pärast poisi sündi Muugale, kus pereisa Jüri sai aidamehe koha.
Muuga mõisa ümbrus oligi tulevase kirjaniku lapsepõlve mängumaaks. Isa teenistus võimaldas lapsel end vabalt tunda ning lapsepõlve nautida.
Vilde ise on oma hilisemates jutustustes lapsepõlvest kirjeldanud erilise imetlusega Muuga mõisa härrastemaja, mille toretsev interjöör koos kauni mõisapargiga oli mõisamaja teenijaskonna lastele kui salapärane muinasjutumaa, kus tohtis mängida üksnes pererahva kodust eemaloleku ajal.
Seotud lood
Rakvere maakoguduse sünniraamatu 138. lehel ilutseb sissekanne, mis teadustab, et 1862. aasta 5. veebruaril (uue kalendri järgi siis 17. veebruaril) kell 6 õhtul on Kullaaru “Kleentekerl” Jan Brunbergi naine Mai ilmale toonud poisslapse, kes 4. märtsil on praost Gebhardti poolt ristitud ja saanud nimeks Eduard.
Täna möödub 135 aastat kõige tõelisema rahvakirjaniku Oskar Lutsu sünnist. Oma kuulsaima teose ehk „Kevade“ kirjutamisega tegi Luts algust Rakkes.
80 aastat tagasi toimus Tartus traagiline sündmus Eesti ajaloos – Tartu vanglas hukati 8. ja 9. juulil 1941 NKVD poolt 193 inimest. Mõrvatute seas oli ka mees, keda peetakse eesti laste- ja noortekirjanduse rajajaks – Jüri Parijõgi.
Admiral Johan Pitka nimi on tuntud ilmselt igale vähegi endast lugu pidavale eestlasele, tema vanemat venda Peäro August Pitkat - tänast sünnipäevalast - suurem osa inimesi aga ilmselt lihtsalt ei tea ega tunne.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.