Üks paljudest aladest, kus maailmameistrivõistlused pidid tänavu toimuma Venemaal, on võistukündmine. Segadus MM-i toimumisaja ümber on pannud keerulisse olukorda ka Eesti künnimeistrivõistluste korraldajad Vinnis.

- Laekvere kandis on oma künnipäeva ja väikest künnivõistlust peetud päris mitu korda. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Maailma künniorganisatsioon WPO otsustas liikmesriikide koosolekul 3. märtsil, et Venemaalt võetakse 2022. aasta MM korraldamise õigus ja Venemaa arvatakse välja WPO liikmete hulgast sõja tõttu Ukrainas.
Sellele eelnes mulluste Eesti künnimeistrite Kaspar Järvala ja Priit Puuoru kiri Eesti esindajale WPOs Margus Ameerikasele. Kirjas teatasid mehed, et loobuvad osalemisest 13.-14. augustil Leningradi oblastisse kavandatud künni MMist ning soovitavad Venemaalt võtta MMi korraldamise õiguse.
Margus Ameerikas edastas Eesti seisukoha ja künnimmeistrite kirja WPOle.
Nüüd soovib tänavust MMi korraldada Iirimaa 21.-22. septembril. Samale ajale on planeeritud Eesti künnivõistlused Lääne Virumaal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ärina küla talunik Mati Mere juhib juba firmat Pandivere Kartulikasvatus OÜ ja kasvatab seitset põhisorti kartulit 40 hektaril. Ta on kartulit kasvatanud 30 aastat. Kartuli kasvatamine oli ka tema isa Jaani suur hobi.
Kuigi valdavalt kipuvad põllumehed möödunud suve üle pisut nurisema, sest saagid jäid kohati enam kui kesisteks, siis leidub ka erandeid.
Lisatud nimekiri 30aastastest ettevõtte juhtidest
20. augustil tähistas oma 30. sünnipäeva aasta noorpõllumehe tiitlile nomineeritud Ragnar Viikoja, kes on oma isa rajatud Varisoo talus võtmas üle juhi rolli. Kuidas näeb taasiseseisvunud Eestiga ühevanune mees 1000-hektarilise talu eestvedamist ning millised konfliktid tekivad noore ja vanema põlvkonna koostöös?
Eesti kartulipealinnas Simunas kartulit kasvatav Gustav Põldmaa ei ole kordagi jõudnud mõelda ametist loobumise peale. Tema haritava maa pindala on suurem kui Rakvere linna ja Kadrina aleviku pindala kokku.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.