Vahakulmu järv ujub allavoolu

Tapa vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Mailis Sepp rääkis, et Vahakulmu paisu ja paisjärve omanik on vald ning paraku ei ole vallal võimalik täita kõiki vee erikasutusloa tingimusi. „Näiteks ei ole suvel kuivaga kalapääsus vett,“ selgitas keskkonnaspetsialist.

Veetaseme alanemine paisjärves on aga otseselt seotud kalapääsu rajamisega. Kohalike elanike mäletamist mööda on enne kalapääsu rajamist sellist probleemi esinenud 1980. aastaist alates vaid üks või kaks korda, mil paisjärv on olnud nii kokku kuivanud. Pärast kalapääsu rajamist on see aga iga-aastane probleem.

Samuti on Mailis Sepa sõnul vallale üpris kulukas paisu ja kalapääsu pidev hooldamine.

Keskkonnaspetsialist sedastas, et kõne all on olnud kolm varianti – loodusliku jõesängi taastamine ja paisutuse likvideerimine, olemasoleva olukorra säilitamine ning kunstlikult laiema jõeosa tekitamine koos paisutuse likvideerimisega.

Kõige kulukam oleks olemasoleva olukorra säilitamine, sest selleks tuleks eemaldada järvest sinna kogunenud setted. Poolteist aastat tagasi koostas hüdrobioloog Tauno Jürgenstein eksperthinnangu, mille kohaselt oleks vaja eemaldada kuni 60 000 kuupmeetrit setteid. Ja ühe kuupmeetri setete eemaldamine maksis tollal kuus eurot.

Lisaks tuleks paigaldada andurid ja korrastada kalapääs. Ning setteid tuleks järvest eemaldada vähemalt iga kümne aasta tagant, soovitatavalt aga tihedamini. Vallavalitsuse hinnangul oleksid ühekordsed kulud 460 000 eurot. Ja hiljemalt kümne aasta pärast tuleks jälle rahakotirauad suuremaks väljaminekuks lahti teha.

Paisu likvideerimine ja loodusliku jõesängi taastamine maksaks umbes 200 000 eurot, millele lisanduvad Mailis Sepa sõnul kulud uuringutele ja projektile. Samas on paisu likvideerimiseks võimalik saada toetust riigilt.

Kolmas variant on omamoodi hübriid kahest esimesest. Pais küll likvideeritakse, kuid jõe veetasemega mängides jäetakse alles laiem ala, mis on järvelaadne. Nii säilib ka kohaliku ning ümberkaudse rahva jaoks väga oluline ujumiskoht. Ka selle variandi puhul on võimalik saada toetust riigilt.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Tanel Ader rääkis, et 2010. aastal hakati suure hurraaga kalapääsude rajamiseks Euroopa Liidu raha kulutama. „Paberil tundus asi töötavat, aga paraku selgus, et tegelikkuses asi nii ilus ei ole,“ rääkis Ader.

Ta lisas, et õhinapõhiselt siiski kalapääse rajatud ei ole ning kõik on tehtud teadlaste soovitusel. Paraku ei ole aga Vahakulmu sugugi ainuke paik, kus kalapääs ei tööta.

Keskkonnaamet on Mailis Sepa sõnul Tapa vallavalitsusele juba mitu kirja saatnud. „Meil tuleb otsus teha, kui me seda edasi lükkame, tulevad keskkonnaametilt ettekirjutus, sunniraha ja lõpuks ka sundtäitmine ehk keskkonnaamet laseb paisu maha võtta ja meie peame selle eest maksma,“ kõneles Sepp.

Eelmisel suvel käisid vallavalitsuse ja -volikogu esindajad Vahakulmus kohalike inimestega kohtumas. Mailis Sepp ütles, et kohale tuli paarkümmend inimest, kes kõik olid seda meelt, et järv peaks säilima.

Vahakulmu elanik Kristo Lööper rääkis, et enne kalapääsu rajamist ujusid järves suured kalad, kes kalameestele palju püügirõõmu pakkusid. „Nüüd on seal ainult väikesed kalad,“ tähendas kalamees.

Lööperi sõnul reguleerib pais praegu veetaset jões. „Kui pais maha võtta, siis jääb jõgi suvel Vahakulmu ja Moe vahel kuivaks,“ arvas ta. Sama meelt oli ka Tapa vallavolikogu liige Mart Lees.

Teine Vahakulmu mees Hardo Levo oli arvamusel, et mingi ujumiskoht peaks Vahakulmusse jääma, sest Tapalgi pole korralikku ujumisvõimalust. „Võiks teha kolmanda variandi väikese liivarannaga,“ pakkus ta.

Tapa vallavolikogu koalitsioon oli Levoga sama meelt. Opositsioon oli selleks ajaks volikogu istungilt lahkunud. Midagi küll ei hääletatud, aga volikogu esimees Alari Kirt sedastas, et edasi liigutakse kolmanda variandiga ehk paisu likvideerimisega ja laiema jõesängi loomisega.