Lääne-Virumaa keskerakondlased soovivad Jüri Ratase jätkamist

Lääne-Virumaa piirkonna esimees Siret Kotka ütles pressiteate vahendusel, et Jüri Ratas on end tõestanud võimeka juhina nii peaministri kui ka riigikogu esimehe ametit pidades ning samal ajal kandnud hoolt keskerakonna käekäigu eest.

Keskerakonna juhatuse liikme kandidaadiks esitab Lääne-Virumaa piirkond riigikogu liikme Siret Kotka ja aukohtu esimehe kandidaadiks Tallinna Linnavolikogu aseesimehe Kalle Klandorfi. Keskerakonna kongress toimub 13. augustil Tartus Vanemuise teatrimajas, erakonna juhatuse kandidaate saab esitada 8. juulini.

Märtsi algul jõustunud kohtuotsusega peab keskerakond täitma erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutuse ning tasuma reklaamiärimees Paavo Pettai firmale Midfield OÜ keelatud annetuse. Komisjoni rehkenduste järgi on summa suurus ilma käibemaksuta 843 097 eurot ning raha tuleb tasuda 60 päeva jooksul.

Äripäev kirjutas, kuidas erakonna juhatuse liikmed Jaak Aab ja Enn Eesmaa palusid komisjonilt kompromissi, sest nii suure summa korraga tagastamine tooks erakonnale nende sõnul erakordselt rasked tagajärjed.

„Kulusid pole võimalik viia nulli, vastasel korral lõpeks erakonna tegevus,“ kirjutasid Aab ja Eesmaa.

Keskerakonna tulud moodustavad Aabi ja Eesmaa sõnul riigieelarve eraldisest, mis on 110 276 eurot kuus, liikmemaksudest ja annetustest. Liikmemaksu on erakonnale viimase kahe kvartali jooksul laekunud 4100–6400 eurot kuus (selle aasta I kvartalis oli annetuste summa suurem, vt täpsemalt artikli lõpust - toim). „Teadaolevaid suuri annetusi, mida tulevikuprognoosis saaks arvestada, ei ole,“ sõnasid Aab ja Eesmaa.

Kuigi keskerakond on oluliselt kärpinud oma tegevuskulusid ja tegutsenud kokkuhoidlikult, kulub siiski hädavajaliku personali ja majanduskuludeks 42 000–46 000 eurot kuus, seisab pöördumises. Lisaks tasub erakond Initiative OÜga 2021. aasta detsembri kokkuleppes sõlmitud maksegraafiku alusel iga kuu 16 292 eurot eelmisel sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniaga seotud võlgnevust.

Eeltoodust tuleneb, et pärast 450 000 euro tasumist suudaks keskerakond ülejäänud ettekirjutuse summat tasuda ligikaudu 50 000 eurot kuus, seisis pöördumises.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluv Rakvere abilinnapea Kert Karus oleks olnud valmis keskerakonnale vastu tulema, kuid jäi komisjonis vähemusse.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni koosolekul jagunesid komisjoni liikmete hääled selles küsimuses 5:3 ning õigusliku aluse puudumise tõttu jäeti keskerakonna taotlus ettekirjutuse muutmiseks rahuldamata.

Rahuldamata jätmise poolt olid komisjoni liikmed Liisa Oviir (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Kaarel Tarand, Airi Mikli, Heiki Sibul ja Väino Linde (Reformierakond). Keskerakonnale oleksid olnud valmis hõlpu andma liikmed Kert Karus (Isamaa), Imre Sams (Keskerakond) ja Silver Kuusik (EKRE).

Kuna maikuus kukub 850 000 euro keelatud annetuse tagasi maksmise tähtaeg, uuris Keskerakond Erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt (ERJK), kui palju tohib partei maksimaalselt laenu võtta.

Selgus, et see kataks umbes 40 protsenti keelatud annetusest.

Partei peasekretär Andre Hanimägi päris komisjonilt, mil moel vastavalt erakonnaseadusele saab keskerakond finantsasutusest laenu küsida ning kui suures ulatuses.

Tema küsimus oli tingitud erakonnaseaduses olevast punktist, mille järgi on laenulepingutest tulenevate kohustuste summa ülempiir 25 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast.

„Kuidas komisjon antud punkti tõlgendab ning mis on sel juhul keskerakonna laenulimiit 2022. aasta märtsis?“ küsis Hanimägi.

ERJK esimees Liisa Oviir vastas komisjoni nimel, et erakonnaseadus seab laenamisele kolm tingimust: laenata võib vaid krediidiasutusest, laenamine peab toimuma turutingimustel ning laenukohustuse piiriks on 25 protsenti erakonnale riigieelarvest eraldatud summast.

Eesti keskerakond saab aastas riigieelarvest 1 367 703 eurot ning sellest 25 protsenti seab laenukohustuse piiriks 341 926 eurot.

Oviir lisas juurde, et eelnevalt nimetatud kolme tingimuse rikkumisel loetakse laen keelatud annetuseks.

Rahahädas keskerakond ei suutnud esimeses kvartalis aktiveerida ka annetajaid. Keskerakonna enam kui 14 200 liikme seast tasuti liikmemaksu aasta esimese kolme kuuga 553 korda, kokku 65 147 eurot. Partei kogus lisaks 196 rahalist annetust, kokku 81 557 eurot.

Suurim annetaja oli 10 000 euroga ettevõtja Tarmo Küla, kes oli 2019. aastani Linnamäe Lihatööstuse üks omanikest. Lihatööstuse ostis suurettevõtja Margus Linnamäe ettevõte UP Invest. Küla annetas ka 2020. aastal Keskerakonnale 25 000 eurot.

Tallink Grupi nõukogu liige Toivo Ninnas annetas koduerakonnale esimeses kvartalis 5000 eurot. Sama suure liikmemaksu tasus riigikogu liige Kaido Höövelson. Kersti Sarapuu liikmemaksudest lisandus 6264 eurot. Erakonna esimees Jüri Ratas panustas partei kaukasse 1975 eurot ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart lisas 1200 eurot

Riigieelarvest maksti keskerakonnale esimeses kvartalis toetust 330 830 eurot.