• 25.04.22, 18:12

Porkunis päästetakse aastas 10 000 hinge

Vaatamata sellele, et Tamsalus elav Robert Sild kärnkonna pihku võtta ei taha, on tema südame asjaks nende väikeste kõigusoojaste päästmine, sest vastasel juhul sõidetaks konnad märjaks plekiks asfaldil.
Kui Robert konni pihku võtta ei taha, siis Galjal pole konna kätte võtmise vastu kõige vähematki.
  • Kui Robert konni pihku võtta ei taha, siis Galjal pole konna kätte võtmise vastu kõige vähematki. Foto: Katrin Kivi
Olles saanud teada sellisest huvitavast nähtusest, mida kutsutakse konnade rändeks, ja pisut jälgi ajades, helistasin Robertile, kes on konnade päästmise entusiast Porkuni kandis. Rääkisin talle, et tahaks kangesti rohkem teada saada, kirjutaks artikli ja võtaks fotograafigi kaasa.
„Teate, ma olen küll proovinud konnadega rääkida, et olgu nad head, tulgu siis kui on ilus ilm ja soovitavalt sellel või teisel päeval, mulle sobival ajal, aga need sindrinahad on sõnakuulmatud, ikka tulevad siis kui neile sobib,“ aasis Robert lõbusalt vastuseks, hakates siis selgitama, kuidas konnadel asi käib.

Seotud lood

Uudised
  • 08.04.22, 09:39
Pesitsusrahu reeglid tekitavad küsimusi
Täpselt nädala pärast algab Eesti majandusmetsades pesitsurahu, kuid Rakvere Metsaühistu esindaja sõnul pole pesitsusrahust kinnipidamise kontrollimise reeglid piisavalt selged.
Uudised
  • 17.04.22, 09:36
RMK karukaamera alustas ülekannet
Karukaamera vahendusel saab kaasa elada aasta looma tegemistele Järvamaal Väätsal, kus möödunud aastal kohati erakordselt palju karusid ning nähti ohtrasti nende tegevusjälgi.
Uudised
  • 20.04.22, 12:31
Konflikti karude ja huntidega saab inimene ise ennetada
Saabunud kevadel on metsloomad, nende seas suurkiskjad üha enam liikvel. Karude ja huntide rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning ennetada ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele