Linnusõber Sven Hõbemägi üllatas järjekordse fotoga, kus mehe süles lesib malbe näoga metsiseisand. Pilt on aga petlik. Euroopa suurim kanaline, kellega Hõbemägi kohtus eelmisel nädalavahetusel, võib osutuda inimese jaoks suisa ohtlikuks.
Metsas või sooserval julget metsist nähes tuleks sealt lahkuda. Foto: Erakogu
“Oma pesa kaitsev metsis pikalt ei mõtle ja läheb ligi sattunud inimesele kõhklemata kallale,” sõnas linnumees ja lisas, et enne kaamerasilma pilgutust sai metsiselt kolki temagi.
Käes on linnupoegade koorumise ja kasvamise aeg ja sellega ühes ka iga-aastane mure, mis sünnib inimeste teadmatusest – abituna näiv linnupoeg tuuakse koju ja alles siis hakatakse uurima, mida temaga teha ja kuidas aidata. Valdav enamik äbarikena näivatest linnupoegadest on aga täiesti terved ja loodusest ära tuues tehakse neile karuteene, mille järel võib neid oodata hoopis surm.
Suleliste maailma tundmaõppimine käib sammhaaval. Kõiki linde välimuse ja hääle järgi ära tunda polegi vaja – tähtis on uudishimu ja armastus looduse vastu. Loodusetundja Peeter Hussar tutvustas Tammiku stuudios talilinde ja rääkis põnevaid seiku nende käitumisest.
“Loomad võivad juhuslikult laskemoona, kemikaalide või maamiinide tõttu hukkuda või viga saada. Eelkõige kannatavad sõja piirkondades suuremad loomad, sest häda korral satuvad inimese toidulauale esmalt just nemad,” kirjutas Marko Mägi artiklis “Sõda jätab jälje lindude käitumisele”.
Eile õhtul leidis Haljalas jalutuskäigul olnud Lea Kullerkupp põllult linnu, kes ei suutnud kuidagi õhku tõusta. Naine kirjutas Sven Hõbemägile, kes harrastusornitoloogina tuntust kogunud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.