See pealkiri sobiks ju tänasel leinapäeval küüditamisest rääkivale loole, aga tegelikult tuleb juttu hoopis Väike-Maarja vabadussambast, millel täna sünnipäev.
- Väike-Maarja Vabadussõjas langenute mälestussammas. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Väike-Maarja Mälestusmärgi Püstitamise Komitee asutati 24. veebruaril 1923, komitee hakkas tegelema Vabadussõja mälestusmärgi rajamisega.
Kavandi looja ja kiviraiuja oli Tartu kiviraidur Jugar, sammas tahuti Tartust 16 kilomeetri kauguselt Vana-Kuuste vallast hobustega kohale veetud kivist. Pärast Jugari surma jätkas tööd kiviraidur Hütt.
Monument sai valmis 1925. aasta aprillis ja see saadeti Tartust rongiga Kiltsi jaama. Mälestussamba valmistamine maksis 210 000 marka, ühes kohaleveo ja ülespanemisega Väike-Maarja kiriku ette platsile läks see maksma 293 000 marka.
See summa oli komiteel enamalt jaolt koos, viimased puudu olevad 20 000 marka loodeti koguda avamisürituse päevakava ja piletite müügist.
Seotud lood
Väike-Maarja vabadussõja mälestussammas sai Simuna Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel enne võidupüha värskema ilme.
Lääne-Viru maakaitsepäev toimub sel aastal Aseris. Pidulikul üritusel jagatakse kell 16.30 võidutuld, millega iga soovija saab süüdata oma jaanilõkke.
Ajal, mil jätkuvalt Rakvere kesklinnas seisev punamonument kütab kirgi, tasuks ehk meenutada, et tegelikult on Rakveres olnud terve rida nõukogude okupatsiooni põlistavaid mälestusmärke ja mälestustahvleid, millest lõviosa on eemaldatud.
Viru maleva üleskutse “Vabaduse küünlameri” lõi 104 sinimustvalgest pildist pärlikee Vabadussõjas langenutele. Märgati ka unarusse jäänud mälestusmärke.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.