Haridus- ja teadusministeerium eraldas üldhariduskoolide ja lasteaedade pidajatele üle viie miljoni euro toetust Ukrainast saabunud sõjapõgenikest lastele hariduse tagamise võimaldamiseks.
Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on esmaspäevase seisuga registreeritud kokku 4538 Ukrainast Eestisse jõudnud last ja noort, nädal varem oli neid kirjas 4399. Lääne-Virumaal õpib 283 Ukraina last ja noort.
Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.
Eestis tööle hakkava põgeniku palgalt saadud maksutulu läheb praegu aadressita isikute kategooriasse, isegi kui inimene on omavalitsusse sisse kirjutatud – nõnda näeb seadus ette ka eestlaste puhul. Rahandusministeeriumi andmeil on aga KOVid ise nii tahtnud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.