Riik külvas keskkonnaraha, mis Lääne-Virumaast mööda lendas

Aga võib-olla on põhjus selles, et suured veemajandusprojektid, millele läks pea pool toetusrahast, on siin kandis juba ellu viidud. Ja päris palju oli toetatud ettevõtmiste seas suuri üleriigilisi projekte.

Keskkonnaministri ja KIKi nõukogu esimehe rolli täitev maaeluminister Urmas Kruuse nentis, et valiku tegemine polnud kerge, aga otsustavaks sai just projektide panus Eesti keskkonna heaks.

„Need projektid, mida otsustasime rahastada, aitavad panustada muu hulgas ringmajanduse edendamisse, vee ja õhu kvaliteedi parandamisse, looduskaitse edendamisse, elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisse ning kalandusse ja merekeskkonda,“ sõnas Kruuse.

KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul aitavad kõik rahastust saanud projektid kaasa sellele, et meil kõigil oleks hea looduskeskkond nii elamiseks kui ka majandamiseks.

„Kui kuskil liidetakse kortermajad kaugkütte süsteemiga, töötatakse välja keskkonnasäästlikke pakendilahendusi, toimuvad tegevused keskkonnateadlikkuse suurendamiseks, soetatakse väikesadamale reostustõrjetehnikat, ülikoolid teevad mitmeid vajalikke uuringuid või rajatakse uut harrastuskalapüügi taristut, siis need kõik tervikuna annavad panuse homse hoidmisesse,” lisas Treier.

Lääne-Virumaalt toetati suure hulga koolide ja lasteaedade keskkonnatedalikkuse programme, mis valdavalt kujutavad endast õppekäike loodusesse. Suuremad toetussummad olid 6400 eurot Rakvere gümnaasiumile ning 6000 eurot Kadrina keskkoolile. Kokku jagati maakonna haridusasutustele ligi 55 000 eurot.

Nii-öelda suurematest projektidest saab KIK-ilt veidi enam kui 35 000 eurot osaühingu Pandivere L.T. projekt ringlusse võetavast materjalist pakendilahenduste tööstuslikuks ja laboratoorseks valideerimiseks. Selle projekti kogumaksumus on üle 88 000 euro, nii et ettevõttel on ka endal vaja omajagu panustada.