Neljapäeval, 30. juunil kell 12 avatakse tänavuses Euroopa spordilinnas Rakveres ligi 30 000 m2 suurusele maa-alale rajatud uhiuus pumptrack ja rattarajad (asukohaga Uus tn 19). Demoesinemise teeb Keerdtrepp & Co, kõik huvilised on oodatud.

- Pumptrack`i rada avatakse neljapäeval. Foto: Rakvere Linnavalitsus
Rakvere linnapea Triin Vareki sõnul peab linn väga oluliseks võimaluste avardamist vaba aja veetmiseks värskes õhus.
„Tegemist on märkimisväärse investeeringuga Rakvere linna sporditaristusse ning vägev tänavaspordi pumptrack rada, rattasõidu õpperada ja maastikurattarada loovad rattaspordihuvilistele uusi võimalusi veeta vaba aega sportlikult ja sisukalt,“ märkis ta.
Radade ehitaja, Hevent Ehitus OÜ esindaja Henri Kalm sõnas, et ise nimetaksid nad Rakverre rajatut rattapargiks, kuna tegu on erilise terviklahendusega, mis pakub tegevusi nii suvel kui talvel. „Suvel on seal pumptrack, laste õpperada ning maastikuratta õpperada. Talvel aga kelgunõlv,“ selgitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nüüd on õige aeg suusad pikale puhkusele saata ja jalgratas välja ajada ning igapäevasesse kasutusse võtta. Selleks, et sinu kaherattaline sõber kestaks kaua ja sõidaks terve kevad-suve sinuga turvaliselt, tuleks enne uue hooaja algust läbi viia hooldusprotseduurid.
“Hoolimata sellest, et Lääne-Virumaal on veel talv, astus poodi inimene, kes soovis jalgratast hooldusesse tuua. Ta ütles, et hakkab rohkem rattaga sõitma, sest tanklates on kütuse hind väga kõrge,” rääkis Rattabaasi üks loojatest, endine profirattur Kalle Kriit.
Koroonapandeemia on mitmes valdkonnas tekitanud ulatuslikke tarneraskusi ning häiritud on olnud paljude, sageli igapäevaste toodete liikumine.
Viru-Nigula vallavalitsus kooskõlastas Kunda spordikeskuse ettepaneku sulgeda spordikeskuse territooriumil asuv rulapark.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.