Neljapäeval toimusid Eesti sõjamuuseumi ja Haljala valla koostöös kaevamised Võsu Teise maailmasõja ohvrite ühishaua kohal, kust leiti seitsme inimese säilmed, mis maetakse ümber Haljala kalmistule.
- Haljala koguduse õpetaja Urmas Karileet luges enne monumendi eemaldamist ja ühishaua avamist lahkunutele palve. Foto: Haljala vallavalitsus
Haljala vallavanem Anti Puusepp sõnas pressiteate vahendusel, et koolimaja ja spordihoone vahetus läheduses ei ole sobiv koht surnute viimseks puhkepaigaks.
„See oli ka põhjuseks, miks Haljala vallavalitsus mai lõpus kaitseministeeriumi poole pöördus. Kindlasti pole meie eesmärgiks pidada sõda surnutega, vaid lähtuda asjaolust, et surnute väärikas matmispaik ei asu aleviku südames,“ selgitas vallavanem ning lisas, et tänab kõiki asjaosalisi asjatundliku koostöös eest.
„Info Võsule maetute kohta pärines omaaegsetest ajalehtedest ja erinevate teadete kohaselt maeti siia 1947. aasta 19. oktoobril kohalike kommunistide, randa uhutud madruste ja punaarmeelaste surnukehad,“ rääkis Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Erinevalt paljudest teistest sõjahaudadest osutusid seekord andmed õigeks, sest hauast leitigi seitsme inimese säilmed,“ lisas ta.
Haljala vald pöördus kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjoni poole ettepanekuga ebasobivas kohas asuva sõjahaua ümbermatmiseks koos hauda tähistava monumendi teisaldamisega. Sõjahaudade komisjon pidas ümbermatmist asjakohaseks ning kaitseministri käskkirja alusel asus töid korraldama Eesti sõjamuuseum.
Pärast Teist maailmasõda hakati Eestis keskvõimu korraldusel sõjas langenute üksikhaudu koondama nn vennashaudadeks asulate keskustesse, et sel viisil luua nn pühamud, millel on matmispaiga puutumatus. Sel viisil rakendas Nõukogude võim surnud ideoloogilise kasvatustöö ja inimeste ajalooteadvuse ümberkujundamise teenistusse.
2007. aastal võttis riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis võimaldab ebasobivasse kohta maetud sõjas langenud koos hauamonumendi teisaldamisega ümber matta kalmistule.
Seotud lood
Lisatud Rakvere abilinnapea kommentaar.
Eile teostatud Rakvere sõjahaua säilmete üleskaevamisel leiti 26 kirstu jäänused. Mõnes kirstus leidus rohkem kui ühe inimese säilmeid, mis sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul tõestab hüpoteesi, et sõjahaua näol oli tegu juba varem langenute ümbermatmispaigaga.
Sel nädalal algatas muinsuskaitseamet menetluse 275 sõjahaua välja arvamiseks kaitsealuste objektide seast.
Täna algasid kaevamised Rakvere Teises maailmasõjas hukkunud Punaarmee sõdurite ühishaua kohal, et matta langenute säilmed ümber Rakvere Linnakalmistule.
Täna keskpäevaks oli Rakvere punamonument eemaldatud, käimas oli alusvundamendi äraviimine, alustatud oli kaevamistöödega, kuid ühegi maetu säilmeid ei olnud veel leitud.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.