Sumo pole vaid suurte meeste ala

Oma järge, st vanuseklassi oodates oli mahti vestelda Maarja, Helerini ja Kaiga, kes kõik võistlesid vanuseklassis U16 pääsu eest Eesti noortekoondisesse, millega esindada meie riiki Euroopa juunioride meistrivõistlustel.

Maarja Valtin (15) on võistlustel käinud lugematu arv kordi. „Olen trennis käinud kaheksa aastat, alustasin juba lasteaias käies,“ jutustas Maarja, kes on proovinud ka judot ja jalgpalli, kuid need tüdrukule ei meeldinud. „Sumo sobib mulle,“ kinnitas neiu. Maarja parimaks tulemuseks oli 2015 Euroopa meistrivõistlustel kaela saadud hõbemedal.

Helerin Põder (13) on sumoga tegelenud kaks aastat. „Olen käinud ujumistrennis, ratsutamas, kergejõustikus,“ loetles tüdruk, kes on kergejõustikus, iseäranis kõrgushüppes teinud väga häid tulemusi ja osalenud ka saates 10 olümpiastarti. „Aga sumo meeldib mulle kõige rohkem,“ kinnitas kleenuke Helerin, kes hiljem matil tegi tuule alla endast palju suurematele. „Lõin kogemata vastasel ninast vere välja,“ oli neiu isegi ehmunud.

Kai Kliiman (16), Paides ja Märjamaal tegutseva maadlusklubi Juhan liige, on sumoga tegelenud neli aastat. „Mulle meeldib!“ põhjendas neiu, kes leiab aega ka batuuditrenni ja ratsutamise jaoks.

Kärolin (17) ja Agnes (16) Tammre on sumoringkonnas juba ammu tuntud nimed, ehkki õed on spordialaga tegelenud vaid neli aastat. „Käisime võistlustel abiks ja hakkas meeldima,“ vastasid tüdrukud küsimusele, kuidas nad sumo juurde jõudsid. Muude hobidega neil aega tegeleda ei olegi. Kas trenni tulete alati rõõmuga või mõnikord tahaks vahele jätta? „Alati ootame ja tuleme hea meelega,“ kinnitasid õed.

Kuidas on lood vigastustega? „Koguaeg on mõni koht valus – randmed, põlved, õlad,“ naeris Agnes. „Kui mõni päev pole kusagilt valus, on imelik,“ lisas Kärolin ja kinnitas, et väiksed traumad on spordialaga paratamatult kaasnevad. „Paneme külmageeli peale ja elu läheb edasi,“ sõnas Agnes.

Kas on ka aega, kus ihuliikmed rahu saavad? „Rahu on nõrkadele,“ kuulutas noorem õde naerdes. Hiljem matil juhtus tal nii mõnigi kord, kus heitluse käigus hing kinni jäi, mis ka pisarad silma tõi. „Natuke aega on kinni, aga siis läheb üle,“ ei heida vapper neiu meelt. Ilma vapruseta poleks Agnes tänavu märtsis ka kahekordseks eesti meistriks saanud.

Vanem õde Kärolin eile matile ei saanud, sest võistlustules olid vanusegrupid U12, U14 ja U16. Kärolin valmistub aga augusti lõpus Poolas toimuvatele Euroopa täiskasvanute meistrivõistlusteks.

Eesti sumoliidu president Kaido Höövelson kinnitas peale pikka võistluspäeva, et 180 osalejat tegid eilse meistrivõistluse viimaste aastate osalejaterohkeimaks. See näitab, et sumo muutub üha populaarsemaks. Milles peitub sumo menu?

„Sumo on lihtsate reeglitega, mistõttu on see pealtvaatajate jaoks kerge aru saada ja seetõttu nauditav,“ sõnas legendaarne sumokas. „Laste jaoks on sumotrenn mänguline,“ lisas Höövelson teise põhjuse, mis on viinud olukorrani, kus eelmisel hooajal tuli sumoliitu juurde lausa neli uut klubi.

Üheks põhjuseks sumo kui spordiala edus nimetas Höövelson sisse viidud muudatusi alaliidu struktuuris, kus liidu liikmete vahel on tööülesanded jagatud. „Ja liikmesklubid on korraldusse kaasatud,“ kinnitas liidu president.

Eile toimunud juunioride meistrivõistlustega jäi Höövelson väga rahule. „See on kui eelproov Euroopa meistrivõistlusteks ning Eesti juunioride koondise komplekteerimine toimubki tänaste võistluste tulemuste põhjal,“ sõnas ta. Juunioride meistrivõistlused toimuvad 7.-9. oktoobrini Rakvere Spordihallis ja sinna on oodata üle 300 sportlase kokku 12 riigist. Võisteldakse vanusegruppides U14, U16 ja U18.

Pääsu koondisesse lunastasid ka kõik eelnimetatud tüdrukud – Maarja, Helerin, Kai ja Agnes. Nüüd aga suurem ettevalmistus „euroopakateks“ alles algab.

Alates sellest hooajast sagenevad Eesti Karude treeningute korrad, sest klubi töös lööb Höövelsonidele - Meelis, Kaido ja Tiina - treenerina kaasa ukrainlanna Oksana Danylchenko, kes on IFSi poolt atesteeritud A-kategooria sumokohtunik ja tegi kohtunikutööd ka eilsetel võistlustel.

„A-kategooria on kohtunike kõrgeim kategooria maailmas,“ tundis uue kolleegi üle uhkust Tiina Höövelson. „Kui madalama kategooria kohtunikud peavad ise end suurtele võistlustele kohtunikeks pakkuma, siis Danylchenkot Jaapani klubid ise kutsuvad,“ selgitas Höövelson lihtsustatult, mis kaliibriga tegijaga neil õnne koos töötada on.

Hersonist päris Danylchenko põgenes Rakverre sõja eest ning kavatseb siinse sumoelu edendamisele kaasa lüüa kuniks kodumaale tagasipöördumine võimalikuks osutub.