Tulekahjud on Lääne-Virumaal tänavu nõudnud kolme inimese elu

Päästeameti inspektorid toovad välja uue põlengu põhjuse trendi. Nimelt on sagenenud akuseadmete laadimisega seotud põlengud. „Põhjustada võivad põlengu akuseadme regulaatori rike, mis laeb üle või siis on kogunenud seadmesse palju tolmu, mis põhjustab kuumenemist, sest jahutus on takistatud. On ka olukordi, kus kasutatakse vigastada saanud akut,“ selgitas Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Tanel Sepajõe

Ispektor soovitab akude puhul vältida elektriseadmete laadimist ja hoiustamist tolmuses keskkonnas, aga eelkõige järelevalveta laadimist, ja see kehtib iga aku laadimise kohta.

Sepajõe rääkis sügisel toimunud õnnetusest, kus kontoris jäeti pealamp diivanile laadima, ülekuumenemisest läks põlema diivan ning tuli levis juba seinale. Õnneks lõppes õnnetus suuremate kahjudeta ja keegi tules kannatada ei saanud.

Peamiseks päästepiirkonna kortermajade põlengute tekkepõhjuseks on sel aastal olnud siiski suitsetamine. „Lähiajast on tuua näiteks põleng, kus suitsuandur päästis elu, sest ajas üles suitsuga voodisse läinud mehe. Mees tegutses kiiresti ja viskas põleva teki maja aknast välja. Või siis pikendusjuhtme ülekoormusest alguse saanud põleng korteri köögis. Õnneks ka selles juhtumis keegi inimestest kannatada ei saanud,“ tõi õnnetustest näiteid büroo peainspektor.

„Lisaks on päästejuhtumeid, kus polegi võimalik konkreetset tulekahju tekkimise põhjust välja selgitada, sest sündmuskohal on jäänud põlengust järele vaid korsten või betoonpõrand ning kannatanu ei suuda ise tekkepõhjust selgitada,“ lisas Sepajõe.

Põlenguid on olnud enim Ida-Virumaa suurlinnades Narvas ja Kohtla-Järvel, kus on ka suurem elanike arv. Aasta algusest kuni septembri lõpuni on toimunud 34 tulekahju kortermajades, 15 üksikelamutes ja 12 kõrvalhoonetes.

Tulekahjudes on sel aastal hukkunud Ida-Virumaal 4 ja Lääne-Virumaal 3 inimest, Eestis kokku juba 29 inimest. Tulekahjud eluhoonetes on Ida- ja Lääne-Virumaal olnud siiski langustrendis. Kui 2019. aastal oli aasta esimese üheksa kuuga toimunud piirkonnas 119 põlengut, siis 2021. aastal juba 76 ja käesoleval aastal 60.

Päästeamet jätkab 2018. aastal alanud kodude tuleohutuks tegemise toetamist. Sel aastal tehakse 21 Ida-Virumaa ja 21 Lääne-Virumaa kodus korda tuleohtlikud elektrijuhtmestikud ja küttesüsteemid, mõnes kodus mõlemad. Koostöös kohalike omavalitsustega tehakse korda eelkõige toimetulekuraskustes perede kodud.

Päästjad soovitavad lisaks kütteseadmete ja elektrijuhtmestiku kordategemisele põlengute ärahoidmiseks mitmeid meetmeid alates raskesti süttivast voodipesust ja madratsist kuni tulekustutusampullide ja -granaatideni. Erinevate ennetusmeetmete kohta saab nõu küsida päästjatelt kodunõustamise ajal. Päästjaid võib ise koju kutsuda helistades tasuta ööpäevaringselt numbrile 1247 või uurides inspektorite kontakte veebilehelt www.rescue.ee.