Tänavune aasta kala on Eestis ahven. Aga kes võiks olla aasta kala 2023? Kas robustne latikas, salapärane angerjas või hoopis graatsiline siig?
Ajakiri
Kalastaja on taas kuulutanud välja aasta kala valimised. Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi on esitanud 2023. aasta kala kandidaadiks latika, Saaremaa kalamehed angerja ja hiidlased merisiia.
Latikas on üks tähtsamaid kutselise kalapüügi objekte meie siseveekogudes, eeskätt Peipsi järves ja Võrtsjärves, ning väga atraktiivne ka harrastuspüüdjatele, eelkõige Emajões, aga ka teistes Emajõe vesikonna jõgedes, Pärnu jõe alamjooksul ning paljudes (peamiselt Eesti lõunaosa) järvedes.
Põhjuseks on mõistagi see, et latikas on väga hea söögikala – tema liha on rasvarikas, kõrge toiteväärtusega ja maitsev. Eriti hinnatud on suitsulatikas.
Eesti rekordlatikas püüti 1966. aastal Peipsi järvest, see kala kaalus 5,5 kg, oli 58 cm pikk ning tema vanuseks hinnati 18 aastat.
Angerjas on Saaremaal ja kaugemalgi läbi ajaloo olnud veidi müütilises staatuses. Eelmise sajandi alguse suured saagid panid aluse kalurite suhtelisele jõukusele ja lugupeetud staatusele. Sügaval Vene ajal oli suitsuangerjas kohalik valuuta, mille abil avanesid kõik fondid ja defitsiidi ladude uksed.
Viimase 30 aasta jooksul on selle kala arvukus meie vetes aga drastiliselt kukkunud ning üksikute angerjate kättesaamine viimastel aastatel on sarnanenud lotovõiduga.
Nendes oludes otsustasid Saaremaa kalamehed ise õla alla panna ja üritada olukorda angerjamaimude asustamisega natukenegi parandada. Mandril suurjärvedega midagi sarnast ju toimub, aga Saaremaa rannikumeri ei ole sel aastatuhandel inimkäte abil angerja juurdekasvu näinud.
Euroraha ja PRIA abil lahendati ka maimude ostmine ja septembri esimeses pooles leidiski ca 80 000 angerjamaimu uue kodu.
Siig on alati olnud väärtuslik kala. Ennemalt ei visatud Hiiumaal sellest midagi minema. Pea pandi märja ajalehe sees süte peale küpsema ning lutsutati hiljem puhtaks, pugudest keedeti piimaga kartulisuppi. Mari klopiti sibula ja soolaga ning söödi leiva või kartuliga.
Siiad ise aga soolati tünni – kui õigesti tehtud, sai kevadeni süüa või siis raha või muu vajamineva vastu vahetada. Jõulude ajal pidi soolasiig ikka laual olema.
Tänasel külmkapi ajastul kiidetakse rohkem siiaäkist ja ega neid õigeid siia soolamise tünnegi enamikel alles pole. Eks ajad ja kombed muutuvadki, aga loodetavasti on ka tulevikus siiakalal hiidlaste toidulaual oma eriline koht.
Kellest saab 2023. aasta kala? On see latikas, angerjas või merisiig? Sina otsustad! Ja saad seda teha
SIIN.
Hääletus kestab aasta lõpuni ning võitja kuulutatakse välja 16. jaanuaril.
Seotud lood
Septembris tähistame Eesti toidu kuud. Toiduajaloolane Anu Kannike heidab pilgu ajalukku ja räägib möödunud 70 aasta näitel, millal jõudsid eestlaste toidulauale borš ja pelmeenid, mis põhjusel kehtestati kunagi Eestis üleriigiline kalapäev ning milliseid põnevaid toiduaineid võis leida Brežnevi toidupakikestest.
Lisatud galerii
“Täna toimuvad üritused 24 sadamas, aga nii kõva üritus, nagu see siin, mujal pole, sest siin mängib Singer Vinger,” ütles avatud kalasadamate päeval Võsut külastanud Urmas Kruuse.
Järgmise aasta harrastuskalapüügivõimalusi kinnitav määrus näeb ette mitu olulist muudatust, mis muudab Peipsi järvel nakkevõrkude jagamise paindlikumaks, kaitseb looduslikku lõhet ja piirab jõevähkide ülepüüki.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas teisipäeval Lääne-Eestis Pakri lahte 5400 siia noorkala, et anda panus sealse piirkonna siiavarude täiendamiseks.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.